Eesti mehi kimbutab uute uuringute kohaselt üllatav terviseprobleem

Järgmise aasta aprillini jätkub «Pikema sõpruse päeva» raames novembris käivitunud Eesti meeste tervise prooviuuring. Prooviuuringus tagatakse tasuta terviskontroll kuni 3200 mehele vanuses 40–49, kellele ei ole aasta jooksul tehtud põhjalikke terviseuuringuid. Selle aasta lõpus saadi projekti raames arsti juurde 1500 meest, vahendab Virtuaalkliinik.

Kõige enam mehi käis end novembris kontrollimas meditsiinilaboris SYNLAB, lisaks pöörduti veel Qvalitase, TÜK meestekliiniku ja Medicumi arstikeskustesse, kelle arstid olid välja töötanud spetsiaalsed tasulised tervisekontrolli paketid meestele vanuses kuni 35 ja 35+.

Miks on testosteroon oluline?

Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht dotsent Margus Punabi ja laboriarstide kokku pandud meestekuu pakettides pöörati tähelepanu südame-veresoonkonna-, vähi-, seksuaaltervise- ja vaimse tervise riskide väljaselgitamisele. Novembris kontrollis käinud meestest oli 11 protsendil testosterooni normist vähem. Testosteroon on meessuguhormoon, mis mõjutab sugutunnuste arengut, seksuaalsust, potentsi, spermatosoidide kasvu ja arengut, eesnäärme talitlust, aga ka lihasmassi ja -jõudlust. Madalate väärtuste põhjuseks võib olla hüpogonadism, alkoholiga liialdamine, raske füüsiline koormus, mõne ravimi tarvitamine jm.

«Esimese kuu tulemused tõid esile nii positiivseid kui ka negatiivseid trende. Üllatavalt positiivne on see, et suurem osa vanuserühma meestest on suitsetamise maha jätnud. Ülemäärast alkoholitarvitamist näeme õnneks suhteliselt harva. Tervisele ohtliku piiri peal tarvitab alkoholi siiski umbes 25 protsenti meestest,» rääkis tulemustest Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht dotsent Punab. «Negatiivsema poole pealt tuleb nentida meessuguhormooni madalat taset. Aga samavõrd on mehi, kel leiame raviga korrigeeritavaid seksuaalhäireid. Eesnäärmemuresid või elukvaliteeti häirivaid kusemishäireid esineb umbes 5 protsendil meestel. Rasket depressiooni esineb enam kui me ootasime, siiski vast pisut alla 5 protsendi uuritavatel. Depressioonile või ärevushäirele viitavaid kaebuseid esineb veel ligi 15 protsendil meestel.»

SYNLABi laboriarst doktor Jüri Laasik rääkis, et kontrollis käinud meestest valdaval enamusel olid südamehaiguste riski näitajad korrast ära. «Tervelt 69 protsenti meestest sai laborist novembris kolesterooli analüüsi tulemuse, mis oli soovituslikust tasemest kõrgem. Kõrgenenud kolesterool näitab südame-veresoonkonna haiguste, sh infarkti riski. Sellisest tulemusest lähtuvalt saab mees ise palju oma tervise heaks ära teha, alustades regulaarsest liikumisest ja kolesterooli vähendamisest toidus.»

Eesnäärmevähi riski saab hinnata vereanalüüsi tulemuse põhjal PSA analüüsiga. Haigestumise tõenäosus on suurem meestel, kelle lähisugulastel on see kasvaja diagnoositud. Iga neljas mees, kes end testima tuli, ehk 25 protsenti meestest, said meestekuul normist kõrgema PSA tulemuse. Arstid panevad südamele, et kui eesnäärmevähi riski analüüs on kõrgenenud, tuleb edasisteks uuringuteks pöörduda meestearsti poole. Hea uudisena tuli välja, et meestel esines vähe põletikke ja ainult 14 mehel oli diabeedi ehk suhkruhaiguse riski hinnata võimaldav glükohemoglobiini analüüs normist kõrgem.

Qvalitas Arstikeskuse üldarst Roman Makarov tõstab põhilise murekohana esile metaboolset sündroomi, mille puhul on inimesel vähemalt kolm järgnevatest riskiteguritest – kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur, liigne kõhurasv, madal «hea» kolesterooli tase ja kõrge triglütseriitide tase. «Kui veresuhkur on veel enamusel meestel normi piires, siis sama ei saa rääkida kehakaalust ja kolesterooli tasemest. Metaboolne sündroom suurendab märgatavalt südamehaiguste, insuldi ja diabeedi riski. Tulemused arste tegelikult väga ei üllatanud, ehk Eesti mehi kimbutavad üldpildis nn elustiilihaigused, mille muutmiseks saavad mehed ise palju ära teha.»