E, 21.09.2020

Sai selgeks, mis juhtub ajus vaidlemise ajal

Aju kaitseb inimest erimeelsuste eest.

FOTO: Shutterstock

Teadlased selgitasid välja, kuidas mõjutab inimese seisukohta see, kui keegi temaga nõustub või ei nõustu.

Teadlased korraldasid katse, milles osales 21 paari, kellel tuli hinnata neile näidatud kinnisvara väärtust ning siis omakorda hinnata, kui kindlad nad oma hinnangus on. Selleks paluti neil panustada oma hinnangu peale raha. Osalejad nägid ekraanidelt ka oma paarilise hinnangut ja panust ning teadlased jälgisid, kuidas reageerisid osalejad erimeelsustele ja nõustumisele.

Teadlased jälgisid kogu protsessi vältel osalejate ajutegevust ning leidsid, et nõustumise korral on aju aktiivsem ning inimesed tunnevad end oma hinnangus kindlamalt ning panustavad rohkem raha. Erimeelsuste korral aga on aju vähem aktiivne ning teise inimese seisukoht ei paku inimesele huvi ega mõjuta nende enda seisukohta.

See tähendab, et kui inimesed vaidlevad, töötab aju neile tegelikult vastu ning takistab teist kuulamast või nende mõtete vastu huvi tundmast. Fookus on sel juhul iseenda seisukohal ning selle õigsusel ning see takistab inimestel konstruktiivselt vestelda ning ühisosa leida.

Teadlaste hinnangul on sama protsess ilmne ka poliitiliste vaadete puhul – teise vaate esindaja räägitu vastu tuntakse oluliselt vähem huvi ning seda peetakse ebatähtsaks sisust hoolimata. Näide sellest on viimase aastakümne jooksul tekkinud teadlaste konsensus, et inimtegevusel on kliimale negatiivne mõju, millega paralleelselt on Ameerika Ühendriikide Vabariikliku partei liikmed seda järjest vähem uskuma hakanud.