Õed tahavad retsepte pikendada ja tõendeid välja anda

Alates käesolevast aastast maksab haigekassa hooldekodudele, kes võtavad tööle meditsiiniõe. Täiskohaga saaks õde tööd, kui tal oleks nelikümmend hoolealust. Õendusteenuse pakkumine on hooldekodule võimalus, mitte kohustus, kuid kui kõik hooldekodud korraga õde palgata sooviksid, jääksid osad neist hätta. «Täna on õdesid puudu ka haiglates, tervise- ja perearstikeskustes, on suur küsimärk, kust nad tulevad. Olukorda aitab leevendada see, et osades kohtades õde juba töötab, samuti on tekkinud koduõdesid, kes pakuvad teenust iseseisvalt, » selgitas Kannus.

Hooldekodu õde hakkab jälgima patsiendi seisundit ja tervisenäitajaid, samuti hindama, kas kroonilised haigused on kontrolli all, määratud ravimid toimivad ja kas inimene võtab neid õigesti. Patsiendi terviseinfo sisestamine digilukku, nii et arstid ja ka lähedased seda vajadusel näevad, vajab veel kokku leppimist, kuid tähtis on tihe koostöö õe ja raviarsti vahel.

Eestis töötab ligi 9000 õde, kuid vaja oleks neid viiendiku võrra enam. «Kui me räägime  ülekoormusest, siis jälle hiilivad 24-tunnised valved vaikselt meedikute igapäevaellu,» lausus Kannus. Õed töötavad sageli soovitust suurema koormusega, mistõttu võib jääda midagi tegemata või sattuda ohtu õendusteenuse kvaliteet.

Teiste riikide eeskujul soovivad ka meie õed võtta oma töös suuremat vastutust, näiteks õigust pikendada kordusretsepte või väljastada tervisetõendeid. «Täna tohivad krooniliste haigete retsepte pikendada ainult vastava koolituse läbinud pereõed, keda on kokku 147,» rääkis Kannus. Soovijaid on oluliselt rohkem, kui koolitustele mahub. Lahendusena näeb Kannus kaasata enam koolitajaid ja täiendada õdede magistriõpet. Edaspidi võiksid kordusretsepte pikendada ka õed teistelt erialadelt.

Kannuse hinnangul on õed pädevad ka tervisetõendite väljastamiseks. Arstiga koos töötav õde saab alati kohe koha peal konsulteerida, kui tal tekib kahtlus, et patsient pole tõendi välja andmiseks piisavalt terve.