Neuroloog selgitab, kuidas on seotud peavalu ja uni (1)

Copy
Migreen on tihti seotud unedefitsiidiga.
Migreen on tihti seotud unedefitsiidiga. Foto: Shutterstock

Peavalu on üks sagedasemaid arstile pöördumise põhjuseid ja kõige sagedasem neuroloogiline probleem, tõdeb Ida-Viru keskhaigla neuroloog Katrin Põld ajakirjas Perearst. Unehäired on samuti äärmiselt levinud ja neil on mõnigi kord seos peavaluga.

Peavalu saab neuroloogi sõnul määratleda ebameeldiva valuaistinguna peapiirkonnas, millega võivad olenevalt peavalutüübist kaasneda ka teised nähud. Näiteks migreeni korral kaasuvad peavaluga sageli iiveldus, foto- ja fonofoobia ehk valguse ja helide kartus, selgitab doktor Põld. Levinumad esmased peavalusündroomid, mis ei ole tingitud haigusest ega traumast, on migreen ning pingepeavalu.

Harvem esinevate esmaste peavalude hulka kuuluvad kobarpeavalu, hemikraania ja teised autonoomsed peavalusündroomid.

Neuroloogi sõnade kohaselt on sage väärarvamus, et peavalu korral valutab peaaju. «Inimese aju ei ole valutundlik, kuna valutundlikke närvilõpmeid ajus ei ole. Pea- ja kaelapiirkonnast edastavad valu töötlevaisse ajukeskustesse notsitseptiivseid aistinguid pea ja kaela lihased, hambad, lõualiiges, ninakõrvalurked, väliskõrv, ajukelmed, peapiirkonna veresooned. Enamikku valuaistinguid peapiirkonnast vahendab V kraniaalnärv ehk kolmiknärv. Valuallikas võib olla ka ärritunud või kahjustunud kolmiknärv ise, sel juhul räägitakse kolmiknärvi neuralgiast või neuropaatiast,» selgitab Põld.

Paljud esmased peavalusündroomid on geneetilise eelsoodumusega. Peavalu tekkemehhanism ei ole täpselt teada, kuigi paljude peavaluvormide korral on hästi uuritud peavaluhoo ajal närvirakkudes asetleidvad nähtused. Näiteks migreeni korral on Põllu jutu kohaselt peavalu teke seotud muutustega ajukoes ja närvirakkude aktiivsuses. Uusimad teadmised migreeni tekkemehhanismi kohta puudutavad kaltsitoniinigeeniga seotud peptiidi ja selle retseptoreid, mida arvatakse vahendavat migreenipuhust neurogeenset põletikku

Peavalude ja unehäirete vastastikust seost on teatud juba pikka aega. 1983. aastal esitati hüpotees, et unehäirete ja peavalude tekkes mängib rolli ööpäevarütm, viies aju tasakaalust välja pideva kohanemise vajadusega. Need hüpoteesid on kinnitunud hiljutisemate ajukuvamismeetoditega, mis näitavad valu ja une regulatsioonis osalevate ajustruktuuride (ajusilla, hüpotalamuse tuumade) aktivatsiooni peavaluatakkide ajal.

Valu ja une keskne regulaator on hüpotalamus, räägib Põld. Hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum (VLPO) on peamine unegeneraator. Seda aktiveerivad «une virgatsained» serotoniin ja adenosiin, mis soodustavad une saabumist. VLPO-d pärsivad «aktiveerivad» virgatsained noradrenaliin ja atsetüülkoliin, mis soodustavad ärkvelolekut. Hüpotalamus sisaldab ka olulist ärkveloleku vahendajat oreksiini ehk hüpokretiini sisaldavaid neuroneid, mis on osa närvisüsteemi valuaistinguid reguleerivast süsteemist. Seeläbi saab mitmeid esmaseid peavalusid, eeskätt migreeni ja kobarpeavalu vaadelda une-ärkveloleku rütmi häiretena.

Näiteks suhteliselt harva esineva esmase peavaluliigi, kobarpeavalu all kannatavatel patsientidel on uuringutega kinnitunud peavalude ägenemise selge aastaringne ja ööpäevaringne muster, tõdeb neuroloog. Esineb seos ägenemiste ja loomuliku valguse hulga muutuste vahel – sündroom ägeneb sügiseti ja kevadeti; hoogudel on kombeks alata öösel. Kobarpeavalupatsiendid kurdavad neuroloogi sõnul võrreldes kontrollisikutega halvemat unekvaliteeti eriti REM-une arvelt ka väljaspool peavaluatakke.

Une defitsiit on migreenihoogusid vallandav tegur kuni 24 protsendil migreeniga patsientidest. Migreeni ja unehäirete seost vaadeldakse uusimate teadusuuringuid arvesse võttes kui kolmiknärvisüsteemi stiimulite töötluse häiret, milles mängivad rolli nii serotoniin kui melatoniin.

Teised peavalu riskitegurid on valuvaigistite liig- ja väärtarvitamine, kaasuvad psühhiaatrilised häired, kofeiini ja stimulantide liigtarvitamine, istuv eluviis, rasvumine ja mis tahes muu krooniline valu.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles