Loe, milliste vähitüüpide vastu aitab regulaarne trenn

Regulaarne trenn aitab hoida normaalkaalu, parandada füüsilist ja vaimet võimekust, suurendada energiataset, ning ennetab mitmeid kroonilisi haigusi nagu vähk, südamehaigused, diabeet ja dementsus.

Teadlaste sõnul ei ole trenniga alustamiseks kunagi liiga hilja ning kasu on ka piskust. Samuti aitab trenn hoida vaimset tervist – teadusuuringutest on selgunud, et trenniga saab vähendada depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning parandada unekvaliteeti.

Teadlased on kindlaks teinud, et regulaarne trenn kaitseb organismi vähi eest, eriti rinna- ja pärasoolevähi eest. Uuringutest on selgunud, milliste vähiliikide vastu aitab trenn kõige enam.

1. Yale’i Ülikooli teadlaste uuringu järgi oli nädalas üle 150 minuti trenni teinud naistel lausa 34 protsendi võrra väiksem emakakeha ehk endomeetriumivähi risk kui neil, kes üldse trenni ei teinud. Samuti leiti, et naistel, kelle kehamassiindeks jäi alla 25, on 73 protsenti väiksem vähirisk.
2. Suurbritannia teadlaste hinnangul on iga päev 30 minutit trenni tegevatel inimestel 23 protsenti väiksem pärasoolevähi risk. Uuringus osales 55 489 meest ja naist vanuses 50–64 aastat ning nende tervisenäitajaid jälgiti pea kümme aastat. Vähirisk vähenes veelgi, kui lisaks trennile jälgiti ka toitumist.
3. Regulaarselt trenni tegevatel meestel on väiksem eesnäärmevähi risk. Samuti leiti, et eesnäärmevähki põdevatel meestel on 30 protsenti suurem võimalus haigusest taastuda, kui nad teevad regulaarselt trenni.
4. Naistel, kellel on rinnavähi geneetiline eelsoodumus, on 25 protsenti väiksem tõenäosus haigestuda, kui nad teevad iga päev 20 minutit trenni. Protsent oli suurem, kui lisaks trennile jälgiti tervislikku toitumist.
5. Minnesota Ülikooli teadlaste uuringust, milles osales 36 929 inimest, kelle tervist jälgiti 16 aasta vältel, selgus, et regulaarne trenn vähendab oluliselt kopsuvähi riski. Regulaarne trenn aitas teadlaste andmetel kopsuvähi riski vähendada isegi suitsetajatel.