Arterite vanust on võimalik kahandada aastate võrra

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Maratoni jooksmiseks treenitakse enamasti mitu kuud, kuid pingutus on seda väärt.
Maratoni jooksmiseks treenitakse enamasti mitu kuud, kuid pingutus on seda väärt. Foto: Shutterstock

Maratoni jaoks treeninud jooksjate veresooned muutusid uuringus aastate võrra nooremaks. Tõenäoliselt saab sarnast kasu lõigata ka muust aeroobsest treeningust. 

Maratoni jaoks treenimine ja selle läbimine parandab uue jooksja artereid ja vähendab nende vaskulaarset ehk veresoonte vanust aastate võrra, vahendab BBC teadusajakirjas Journal of the American College of Cardiology avaldatud uuringut. 

Bartsi ja Londoni ülikooli teadlased testisid 138 uut jooksjat, kes planeerisid läbida Londoni maratoni. Kuuekuuse treeningu jooksul nende taastasid nende arterid osa oma nooruslikust elastsusest. See muutus peaks vähendama südameinfarkti ja insuldi riski. Lisaks langes nende vereõhk sama palju kui neile oleks vererõhuravimeid kirjutatud. Need, kes olid enne treeningu alustamist kõige vähem vormis, paistsid kõige enam kasu saavat. Väiksemas koguses on aeroobne treeningul tõenäoliselt sarnane mõju, leidis uuringut rahastanud Briti südamefond.

Kas maratoni jooksmine on ohtlik?

Südamehaiguse või muu terviseprobleemiga jooksjad peaksid esmalt rääkima oma arstiga. Eelnevalt diagnoosimata südamehaigusega jooksjad on proovinud distantsi läbida, kuid see õnnestub neil väga harva. Enamike inimeste jaoks kaaluvad treeningu kasud igasuguse riski üle.

Jooksjatel võttis 42,2 kilomeetri läbimine aega keskmiselt 4,5-5,5 tundi. Parim viis maratoni jaoks vormi saamiseks on alustada treeninguid mitu kuud enne lõplikku jooksu. Iga treeningut tuleks alustada soojendusega ning kasvatada jooksudistantsi järk-järgult. Puhkepäevad jooksupäevade vahel lubavad liigestel ja lihastel paraneda ja tugevneda. Iga mure korral tuleks aga pöörduda arsti poole.

Kui palju treenida, et terve ja vormis püsida?

Iga nädala jooksul tuleks täiskasvanud inimesel treenida vähemalt 150 minutit mõõduka kuni intensiivse koormusega, nagu kiirkõnd, tennis või rattasõit. 75 minutit nädalas võiks aga tegeleda jõulise treeninguga, nagu jooksmine, jalgpall või võitluskunstid.

Samuti soovitatakse kahel päeval nädalas tegeleda jõutreeninguga, teha kätekõverdusi, kõhulihase harjutusi, tõstmist või kandmist.

Briti südamefondi professor Metin Avkiran sõnas, et treeningu kasud on vaieldamatud. «Aktiivne elustiil vähendab südameinfarkti või insuldi riski ja vähendab varase surma riski. Kui treeningut oleks võimalik tableti kaudu sisse võtta, oleks see ammu imeravimiks kuulutatud,» lisas ta. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles