K, 30.09.2020

Eestis ringleb kolm gripiviiruse tüüpi

Püstijalu grippi põdeja levitab viirust riskirühmadele, kellele gripp võib kujuneda eluohtlikuks.

FOTO: Arvo Meeks

Terviseameti andmeil ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: üks B- ning kaks A-gripiviiruse alatüüpi.

A-gripiviirustest kinnitati laboratoorselt A(H3) ja kaks A(H1N1)pdm09 tüved. B-gripiviiruse puhul oli tegemist Victoria-tüvega.

Terviseamet vahendab, et A-gripiviiruse alatüübiga H3N2 seotud grippi haigestumisi loetakse raskemaks vanemaealistele viirusest tingitud kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu, kuid A-gripiviiruse alatüübiga (H1N1)pdm09 ja B-gripiviirusega on täiendavalt ohustatud lapsed vanuses kuni viis aastat ja rasedad, sest neil on suurem raskekujuliste haigusvormide tekkimise oht.

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda «püstijalu» grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Aasta esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2462 haigestunut, neist 151 inimesel diagnoositi ka gripp. Ligi pooled ehk 48 protsenti pöördunutest olid lapsed.

Ulemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud inimeste arv kasvas aasta viimase nädalaga võrreldes 74 protsenti, grippi haigestunute arv langes 29 protsendi võrra. Kinnitati 38 A- ja 36 B-gripiviiruse juhtu.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul saab väikest ambulatoorsete pöördumiste arvu jätkuvalt seostada pühade ning koolivaheajaga, mistõttu inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. 

Hooaja algusest on hospitaliseeritud 61 patsienti, üle 90 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused.

Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.