2600 aastat vana aju: mida näitavad peast ilmajäänud mehe säilmed?

PM Tervis
Copy
Aju säilis tõenäoliselt mehe omalaadse suremise või matmise viisi tõttu.
Aju säilis tõenäoliselt mehe omalaadse suremise või matmise viisi tõttu. Foto: Dr Axel Petzold / SWNS/Dr Axel Petzold / SWNS

Leiti Suurbritannia vanim aju, mis juhtis 2600 aastat tagasi rauaaja inimest, kellele tõenäoliselt äsati vastu kolpa ja seejärel raiuti maha pea, vahendab CNN.

2008. aastal kaevasid Yorki arheoloogilise ühingu uurijad Heslingtoni rauaaja leiukohas, kui avastasid mehe kolju. Alalõug ja kaks selgroolüli olid endiselt ilusti selle küljes kinni. Koljut puhastades mõistsid uurijad, et selle sees on midagi enamat kui lihtsalt mustus.

«Avasin uurimiseks kolju põhjas oleva augu ja nägin oma üllatuseks seal erekollast käsna. See oli erinev kõigest, mida ma varem näinud olin,» ütles Rachel Cubitt ühingu arheoloogilisest meeskonnas.

Teadurid kinnitasid, et tegu on uskumatult hästi säilinud aju säilmetega, ja nad eemaldasid kolju ülaosa edasiseks uurimiseks. Kolju pärineb ajavahemikust 482–673 eKr, rauaaja algusest. Isegi sellised detailid nagu ajukäärude kollakaspruun mass oli säilinud.

Tavaliselt hakkavad koed kohe pärast surma lagunema – aju koosneb 80 protsendi ulatuses veest, mis aitab kaasa kiirele lagunemisprotsessile.

Rauaaja mehe aju uuring, mis avaldati teisipäeval ajakirjas Royal Society Interface, paljastab, miks see nii kaua on säilinud.

«Inimese ajuvalkude säilitamine ümbritseva õhu temperatuuril ei tohiks aastatuhandete jooksul looduses olla võimalik,» tõdesid autorid uuringus.

Uuringut juhtinud dr Axel Petzold Queen Square'i neuroloogiainstituudist selgitab aga, et ajus on GFAP valgust koosnevad filamendid, mis säilitavad selle struktuuri ja hoiavad muidu sültjas organis kõike paigas. Valgud on stabiilsemad kui DNA. Kui valkudest koosnevad filamendid esinevad tavaliselt rohkem aju sisemistes struktuurides, siis rauaaja mehel olid need koondunud aju välimistesse osadesse. See tähendab teadlase sõnul, et valgud aitasid aju sisemust kaitsta ja hoida hävinemast suisa aastatuhandeid, ehkki kokkukuivanult. Teadlane arvavab, et mingit tüüpi happeline vedelik võis jõuda ajuni ja takistada valguliste filamentide hävinemisprotsessi. Selles võis rolli mängida rauaaja inimese omalaadne suremise või matmise viis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles