Kolm vanakooli nippi aju tervise hoidmiseks igas vanuses inimestele

Uute asjade õppimine tekitab ajus uusi seoseid.

FOTO: Shutterstock

Hetkel dementsusele ravi leitud ei ole ning haiguse progresseerumine on vältimatu. Mälu ja isiksuse hääbumist toova haiguse juures mängivad rolli valgud, ajurakud ja geenid. Teadlased pakuvad siiski välja mõned viisid, kuidas dementsusega võidelda.

Portaal Inverse vahendab sel nädalal avaldatud kahe eraldiseisva uuringu tulemusi ja uurijate kommentaare. Mõlemad teadustööd viitavad sellele, et pealtnäha kerged lahendused, nagu treening, hea ööuni ja kognitiivselt aktiivne elustiil võivad olla dementsusega võitlemisel palju olulisemad kui seni arvatud.

Esimese uuringu autor Kaitlin Casaletto sõnas, et aktiivne kognitiivne ja füüsiline elustiil seostus 55 protsenti aeglasema kognitiivse võimekuse langusega patsientidel, kes kandsid dementsusega seotud geeni. Nüüd soovitab Casaletto neid lähenemisi peaaegu kõigile oma patsientidele San Fransisco mälu ja vananemise keskuses, kus naine töötab.

Treening ja terve aju

Casaletto uurimustöö näitas, et mõõdetav füüsilise aktiivsuse suurendamine seostus 62 protsenti väiksema kognitiivse võimekuse langusega. Viimane tähendab mõtlemisvõime kaotamist, mis viitab dementsusele. Tulemus kinnitab ka varasemate uuringute leide. Näiteks leidis üks 2019. aastal teadusajakirjas JAMA avaldatud uuring, et 7500 sammu kõndimine päevas seostus vähema ajumahu kaoga, mida samuti dementsusega seostatakse. See muutus võrdsustus 2,2 aastat aeglasema vananemisega.

Ajule on kasulik igasugune liikumine.

FOTO: Shutterstock

Treenimine paistab kasu toovat ka nooruses, kui dementsusest ei ole veel jälgegi. Näiteks leidsid teadlased, et 20-67aastased inimesed, kes tegelesid kerge aeroobse treeninguga, parandasid oma ajukoore paksust ja ajufunktsioone, mis olid seotud planeerimise ja loogilise mõtlemisega. Treening parandas ka 20. aastates inimeste ajufunktsioone, kuid suuremat kasu said 30. ja 40. aastates osalejad. Kuna seda tüüpi ajufunktsioonid töötavad vanuse kasvades kehvemini, on treening hea võimalus kognitiivse võimekuse languse vähendamiseks. Casaletto töö ei leidnud erilisi muutusi ajumahus. Pigem leiti, et füüsiliselt ja mentaalselt aktiivsed inimesed suutsid oma olemasolevast ajumahust välja pigistada sooritust, mis ületas isegi teadlase ootusi. 

Puslede võim

Keha treenimine ei ole ainuke viis, kuidas aju neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri tõve ja dementsuse eest kaitsta. Uus uuring leidis, et kognitiivselt aktiivne elustiil vähendas mäluoskuste langemist 55,2 protsendi võrra.

Sellise elustiili alla võib käia uute asjade õppimine, kuid ka ristsõnu ja numbrimänge ei tasu alahinnata. Üks uuring leidis, et eakatel, kes tegelevad ristsõnade ja numbrimängudega, on lühimälu võrdne neist kaheksa aastat nooremate inimestega. Kultuuriliste kogemuste omandamine võib samuti aju tervisele kaasa aidata. Inglaste vananemist uurinud teadustöö leidis, et inimesed, kes käisid iga mõne kuu tagant muuseumis, olid 49 protsenti madalama dementsuse riski all.

Tulles tagasi uute asjade õppimise juurde, on parimad võimalused aju vormis hoidmiseks uue keele õppimine, sotsialiseerumine, värske hobiga tegelema hakkamine, lugemine, kirjutamine või vabatahtlik töö. Nende kõigi tegevuste ühine nimetaja on uudsus. Casaletto sõnul aitab iga uus tegevus luua uusi sidemeid ajus ja toetada mõtlemisorgani tervist.

Piisavalt und

Treenimine ja uute kogemuste omandamine hoiavad aju ärkveloleku ajal tervena. Teine sel nädalal avaldatud uuring leidis aga, et unetunnid võivad olla sama tähtsad, seda ka juba 20. aastates inimestele.

Väike Rootsi uuring vaatas 15 meest, vanuses 22 aastat. Leiti, et isegi üks magamata öö suurendas tau valku veres 17,2 protsenti. Normaalse unega öö jooksul suurenes tau valgu kogus veres 1,8 protsenti. Tau on valk, mida seostatakse Alzheimeriga. Uuringu autor, Rootsi Uppsala ülikooli ajuteadlane Jonathan Cederaes sõnas, et selline tau valgu suurenemine ei anna veel põhjust muretsemiseks. Selle asemel joonistub uuringust välja rütm, mis on ajule tervisliku tau valgu vabastamiseks oluline. Cedarnaes seletas, et õhtul hilja vabaneb loomulikult palju tau valku. Arvatakse, et magamise ajal puhastub aju tau valgust, mis sinna tekkinud on.

Teatakse juba, et ajul on magamise ajal teatud «pesutsükkel», mille jooksul seljaaju vedelik uhub läbi aju ja eemaldab kahjulikud valgud. Kui oleme ärkvel ajal, mil peaksime tegelikult magama, siis püsib tau valk ajus normaalsest kauem ning ei vabane. Üleliigne tau valk võib niimoodi vereringesse kanduda ning seda näitasid ka mõõtmised. Siiski on uuringutulemused vaid algus edasisele teadustööle ning ei ole teada, millist pikaajalist mõju tau valgu kuhjumine võiks tekitada. Praegu ollakse kindel, et uni mängib olulist rolli aju vastupanuvõimes Alzheimerile viitavate biomarkerite tekkimisele. 

Loe, kuidas aju sügava une ajal Alzheimeri tõvega võitleb.