Söömishäirest taastuv teismeline: sõin 100 kalorit päevas ja nägin välja kui 60-aastane

Endine anorektik, kelle kaal langes peaaegu 28 kilogrammini jagab oma paranemislugu portaalis Daily Mail. Inglismaal Wallasey linnas elaval Hannah Lucasel tekkis söömishäire teismelisena, mil ta kaalus 82 kilogrammi. Teismelisena elas Lucas vaid õunaviiludest ja jogurtist.

23-aastane Lucas rääkis, et tema luukeret meenutav välimus pani teda välja nägema 60. aastasena. Lisaks oli ta nii nõrk, et pidi kasutama ratastooli ja ei saanud ennast pesta. Neli korda haiglasse sattunud Lucas jagab nüüd oma kogemust teiste noortega ja on tervislikus kehakaalus.

Lucase söömishäire sai alguse 15-aastasena. Ta oli enda sõnul suurt kasvu laps, keda noriti tema kaalu pärast. Samuti oli Lucas kuus aastat suhtes, kus tema poisssõber alandas ta enesehinnangut. Noor naine tahtis hakata tantsuõpetajaks, kuid tema treener ütles talle, et kõik tantsuõpetajad peavad olema saledad. See kõik viis Lucase dieetide proovimiseni kui ühtäkki liikus ta dieedist dieedini kuni vaevles söömishäire käes.

Naise sõnul tekkisid muutused aeglaselt. Ta hakkas kaalu kaotama ja inimesed märkasid seda ning tegid talle tema keha kohta komplimente. Positiivne tagasiside muutis kaalu langetamise Lucase jaoks kinnisideeks.

Kunagi 82 kilogrammi kaalunud Lucas jõudis oma madalaimas punktis 28 kilogrammise kehakaaluni. Naine piiras oma päevast kaloraaži 1500 kilokalorilt 200le. Ta kujutas ette, et ei saa enam varem söödud toite süüa. Näiteks sõi ta ainult poest ostetud pakendatud viilutatud õunu. Kui ta poisssõber tõi talle ühel päeval õunte asemel viinamarju, sõi neiu ühe ning näljutas ennast terve järgmise päeva, sest sõi midagi, mis polnud lubatud. «Minu mõtted ütlesid mulle pidevalt, et olen ahne ja paks. Tundsin kõikehaaravat süütunnet ning see oli kohutav,» sõnas Lucas portaalile.

Ta tegeles tantsimisega kuni muutus liiga nõrgaks ja pidi sellest loobuma. Kuigi Lucase pere otsis abi arstidelt, langes neiu pidevalt söömishäire küüsi tagasi, sest ka teistel pereliikmetel oli terviseprobleeme. Lõpuks sõi teismeline vaid 100 kilokalorit päevas, mis tuli enamasti vaid jogurtist. Peale luhtunud katseid söömishäirete kliinikus ja korduvalt eluohtlikusse seisundisse jõudmist, hakkas neiu järk-järgult uuesti sööma, sest ei tahtnud uuesti haiglas lõpetada. Lucase sõnul aitas teda tohutult koera võtmine. Õde tõi talle kaheksanädalase koera, kui Lucas oli veel haiglas ning kutsika eest hoolitsemine andis talle jõudu paranemiseks.

Lucas on nüüd tervislikus kaalus, kuid väldib enda kaalumist, et mitte jälle söömishäire küüsi langeda. Neiu räägib oma kogemusest koolides ning loodab ühel päeval saada õpetajaks või töötada vaimse tervise alal. Lucase sõnul on anoreksia vaimse tervise haigus ning on oluline, et tervishoiutöötajad, kellega patsient kokku puutub mõistaksid seda. Näiteks ravis Lucast õde, kes ei mõistnud tema seisundit ja halvustas teda, öeldes, et Aafrikas lapsed nälgivad. Lucas usub, et tänu oma kogemusele saab ta ka teisi aidata.