Kas suitsetamine põhjustab depressiooni?

Teadlased leidsid seose suitsetamise ja depressiooni vahel.

FOTO: Shutterstock

Suitsetamine põhjustab südamehaigusi, vähki, dementsust ja vähendab oodatavat eluiga ning mõjutab negatiivselt elukvaliteeti. Uuest uuringust on selgunud, et suitsetamine kujutab ohtu ka inimeste vaimsele tervisele.

Iisraeli teadlaste uuringust on selgunud, et suitsetamine on üks depressiooni tekkimise riskifaktor. Suitsetajatel esineb kaks korda suurema tõenäosusega depressiooni kui mittesuitsetajatel. Samuti on varasematest uuringutest selgunud, et mittesuitsetajate elukvaliteet on parem ning neil esineb vähem vaimse tervise häireid nagu ärevus, unehäired ja depressioon.

Uuringus osalesid tudengid Belgradi ja Pristina ülikoolidest ning kokku osales uuringus 2138 inimest. Osalejate tervist kontrolliti regulaarselt ning uuringus arvestati teisi võimalikke tegureid nagu vanus, sotsiaalne staatus, majanduslik seis, kehakaal, elustiil, haridustase ja varasemad haigused.

Suitsetajate alla arvestati kõik, kes suitsetasid päevas vähemalt ühe sigareti. Osalejatel paluti hinnata oma füüsilist ja vaimset tervist ning teadlased kontrollisid, kas osalejatel esineb depressiooni sümptomeid.

Tulemustest selgus, et suitsetajatel esineb märksa rohkem depressiooni sümptomeid – suitsetajatel oli kaks-kolm korda suurem kliinilise depressiooni risk. Suitsetajatel oli ka kehvem sotsiaalne elu ning nende rahulolu oma elu ja tervisega oli väiksem. Teadlased soovitavad inimestel vaimse tervise huvides suitsetamisest loobuda ning vaimse tervise spetsialistidel seda faktorit arvesse võtta.