Kooliõed vajavad õpilaste ülekaalulisuse ennetamiseks lapsevanemate suuremat toetust

Lapseea ülekaalulisust on seostatud sealhulgas II tüüpi diabeedi, kõrgvererõhutõve, uneapnoeg, depressioon, kehataju muutumise ja madala enesehinnanguga.

FOTO: Shutterstock

Ülekaalulisus on kiiresti kasvav terviseprobleem, millega seistakse silmitsi üha varasemas eas. Ülekaalulistel lastel on suur risk jääda ülekaaluliseks ka täiskasvanuna ning see võib tuua kaasa nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi terviseriske. Seepärast on selle teema käsitlemisel, sealhulgas ülekaalulisuse ennetamisel tähtis koht koolitervishoiuteenusel.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uuriti esmakordselt Eestis kooliõdede kogemusi seoses õpilaste ülekaalulisuse ennetamisega.

Ljudmila Schmidt kirjeldas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös «Kooliõdede kogemused ülekaalulisuse ennetamisega: kvalitatiivne uurimus Tartu ja Tallinna üldhariduskoolides», et lapseea ülekaalulisust on seostatud negatiivsete tagajärgedega tervisele, sealhulgas II tüübi diabeedi, hüpertensiooni ja uneapnoega, ning samuti negatiivsete psühholoogiliste tagajärgedega, nagu depressioon, kehataju muutumine ja madal enesehinnang.

«Tervise Arengu Instituudi andmetel olid 2017/2018. õppeaastal tehtud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemuste põhjal 16,3 protsenti poistest ja 11,7 protsenti tüdrukutest vanuses 11–15 aastat ülekaalulised ning 4,3 protsenti poistest ja 2 protsenti tüdrukutest vanuses 11–15 aastat olid rasvunud,» kirjeldas Schmidt.

Ta tõdes, et kuna ülekaalulisus on aastatega muutunud üha nooremate inimeste probleemiks, on ülimalt tähtis tuvastada ja ennetada seda võimalikult vara, sealhulgas koolikeskkonnas. Nii on kooliõe tööülesanne muuhulgas jälgida õpilaste terviseseisundit ja edendada nende tervist, märgata varakult ülekaalulisust ning tutvustada tervisliku elustiili võimalusi.

Teadaolevalt pole Eestis varem uuritud, kuidas elustiili nõustamine koolides toimub, kas kooliõdedel on piisavalt aega ja teadmisi elustiili nõustamiseks ning milline on laste ja lapsevanemate huvi nõustamise vastu. Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendi põhjal peaksid kooliõed nõustama õpilasi ja lapsevanemaid tervisekäitumisega seotud küsimustes, kuid seni ei olnud teada, kuidas nad seda teevad ning missuguseid probleeme seejuures kogevad. Kirjeldamaks tegelikkust, intervjueeris Schmidt oma uurimuse jaoks 15 Tallinna ja Tartu kooliõde.

Uurimistöös osalenud kooliõed tõdesid, et ülekaaluliste õpilaste arv suureneb. Igas klassis on mitu ülekaalulist õpilast. «Kooliõdede arvates on ülekaalulisuse põhjused õpilaste vähene füüsiline aktiivsus, ebaregulaarne toitumine ja keskkondlikud tegurid. Õpilaste toitumisharjumusi ja füüsilist aktiivsust mõjutab ka koolikeskkond,» sõnas Schmidt.

Ülekaalulisuse ennetamiseks õpetavad kooliõed õpilastele õigeid toitumisharjumusi. «Nad räägivad suhkru liigtarbimise kahjulikkusest ja toidupüramiidist ning näitavad õpilastele teemakohaseid plakateid. Et suurendada laste füüsilist aktiivsust, räägivad kooliõed neile, kui kasulik on veeta vahetund värskes õhus,» selgitas töö autor, lisades, et need on esmased ülekaalulisuse ennetamise meetmed, mis aitavad õpilastel vältida liigse kehakaalu teket ja tervise halvenemist.

«Kooliõed hindavad õpilaste ülekaalulisust, kasutades kehamassiindeksi diagrammi. Kuna ülekaalulisus on mitme kroonilise haiguse riskitegur, moodustavad nad ülekaalulistest õpilastest riskirühmi ning jälgivad õpilasi kehakaalu tõusu vältimiseks ka edaspidi. See on ülekaalulisuse teisene ennetamine, mille eesmärk on hoida ära hilisemaid tüsistusi. Läbivaatuse põhjal nõustatakse õpilasi ning ka lapsevanematele antakse tulemustest teada ja jagatakse soovitusi probleemiga tegelemiseks. Vajaduse korral soovitatakse edasiste terviseprobleemide ennetamiseks pöörduda perearsti poole,» rääkis Schmidt.

Kooliõdede sõnul on nõustamisel tähtis õpilast kuulata, toetada ja julgustada ning olla seejuures sõbralik ja abivalmis. Elustiilinõustamist takistavate teguritena nimetati õpilaste vähest huvi nõustamise vastu, kooliõdede suurest töökoormusest tulenevat ajapuudust ja nõustamiseks vajalike teadmiste või oskuste puudumist. Õed kogesid raskusi nende lapsevanematega suhtlemisel, kes ei soovinud koostööd teha, ning neil oli raske õpilasi ilma vanemate piisava osaluseta abistada.

Ennetamist takistavate teguritena märkisid kooliõed ära koolipuhvetite ebatervisliku toiduvaliku, toiduautomaatide olemasolu koolides ning koolitoitlustuse korralduse, mis ei võimalda õpilastel saada koolilõunat sobival ajal.

Uurimistöö kinnitab kooliõdede soovi teha õpilaste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamiseks tihedamat koostööd lapsevanemate ja õpetajatega ning saada juhtkonnalt ennetustöö jaoks rohkem tuge.

«Probleemiga tegelemiseks on oluline saavutada ühine arusaam ülekaalulisuse ennetamisest kooliealistel lastel. Kooliõdedel on tähtis roll lapsevanemate informeerimisel laste ülekaalulisusest, võimalikest tüsistustest ning elustiili muutmise vajadustest. On oluline, et lapsevanemad saaksid sellest aru, kui nende laps on ülekaaluline, ja teadvustaksid endale negatiivseid tervisele avalduvaid tagajärgi, et võtta olukorra suhtes midagi ette,» rääkis Schmidt. Ta lisas, et oluline on luua ka sellekohane strateegia nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

Magistritööd juhendasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor Kadri Kööp ja Tartu Ülikooli õendusteaduse assistent, õendusteaduse magistriõppekava programmijuht Ere Uibu.