Hea teada: need on Parkinsoni tõve varased ilmingud

Muutused käekirjas. Kui tavapärane käekiri muutub püsivalt väikseks ja kramplikuks, võib see olla üks esmaseid märke Parkinsoni tõvest. Kirbukirja tehakse seepärast, et haige lihased on jäigad, liigutused on muutunud aeglasemaks ning täpsust nõudvad tegevused, nagu kirjutamine, nõuavad suuremat pingutust, vahendab Reader`s Digest.

Vähenenud lõhnataju. Kui inimene ei tunne enam terava toidu lõhna ega suuda nuusutada lemmikaroome, on midagi valesti, ja see võib olla Parkinsoni tõve ilming. Oletatakse, et patsiendi ajus toimuvate muutuste käigus saab kannatada ka piirkond, mis vastutab lõhnade tundmise eest.

Unehäired. Kui tavapärane hea uni asendub pideva vähkremisega, koged jäsemete valu või kukud voodist välja, võib seegi viidata haigusele. Kui partner näeb kaaslast tihti sügavas unes siplemas ja rääkimas, tuleks lasta asja arstidel uurida.

Kõhukinnisus. Parkinsoni tõbi aeglustab soolte liikuvust, mis viib sagedase kõhukinnisuseni. Tegu on üsna levinud Parkinsoni tõve sümptomiga, aga enne ennatlikke järeldusi tasuks vaadata üle toidulaud ja jälgida ka teiste sümptomite esinemist.

Depressioon. Tihti kujuneb depressioon välja neil patsientidel, kes on juba diagnoosi saanud, ent selguma on hakanud, et patsient võib olla depressioonis aastaid, enne kui ta hakkab kogema Parkinsoni füüsilisi sümptomeid. Parkinsoni patsienti iseloomustab madal dopamiini ja serotoniini tase, nende õnnehormoonide nappus on omane ka depressiivsetele inimestele.

Lihasevärin puhkeasendis. Vahel tekitab värinaid stress ja ärevus või see on mõne ravimi kõrvalmõju, ning seda saab seostada mingi konkreetse mõjuriga. Kui aga jäsemed värisevad ja tõmblevad lõõgastunud olekus või tahtlikel tegevustel (näiteks supi söömine), on tegu ilmselt varajase ja samas põhilise Parkinsoni sümptomiga.

Lihaste jäikus ja aeglasemad liigutused. Parkinsoni patsiendid kogevad lihaste jäikust, mis ei kao ära, vaid teeb raskeks kõiksugu igapäevatoimetused – jalutamise, hambapesu, särgi nööpimise jpm. Jalad tunduvad rasked ning justkui põranda küljes kinni olevat. Lihaste jäikus, mida ei saa seostada raske trenni või muu kehalise hädaga, vajab tähelepanu.

Emotsioonitu nägu. Parkinson põhjustab lihaste jäikust ning puutumata ei jää ka näolihased. Nende üle pole enam nii palju kontrolli ja ees oleks justkui emotsioonitu mask.