MTÜ hakkab tegelema vaimse tervise muredega lapsevanemate toetamisega

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Lapsed tajuvad, et vanemal on midagi korrast ära.
Lapsed tajuvad, et vanemal on midagi korrast ära. Foto: Shutterstock

Peaasi.ee tutvustab Eestis uudset laste vaimset tervist toetavat sekkumist «Räägime lastest».

Ligikaudu 20 protsenti lastest tulevad perekonnast, kus ühel või mõlemal lapsevanemal on probleeme vaimse tervisega. Sellisest perest pärit noorel kujuneb suurema tõenäosusega välja depressioon, sõltuvused või muud vaimse tervise mured. Probleemide ennetamiseks tutvustab Peaasi.ee Eestis uudset laste vaimset tervist toetavat sekkumist «Räägime lastest» ning eestikeelseid abimaterjale vanematele.

«Lapsevanemate hulgas on depressioon ja teised vaimse tervise häired levinud mured ning lastel, kes nende teemadega kodus kokku puutuvad, on suurem psühhiaatriliste häirete või sõltuvuse tekkimise risk,» sõnas regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku õendusjuht Liina Hürden. «Selleks, et murda probleemide kandumine ühelt põlvkonnalt järgmistele, tuleb julgustada lapsevanemaid abi otsima. Loomulikult eeldab see meie vaimse tervise spetsialistide pädevust ja vajalikke teadmisi abi osutamiseks.»

Kuigi uuringute tulemused toetavad vaimse tervise murede käes kannatavate vanemate psühhiaatrilises ravis ka lastele tähelepanu pööramist, siis praktikas rakendatakse seda veel vähe. 

«Soome näitab selles vallas head eeskuju. Lastepsühhiaater Tytti Solantaus koos oma meeskonnaga on välja töötanud sekkumise «Räägime lastest», mille eesmärk on aidata probleemidega võitlevaid vanemaid laste hea arengu toetamisel. Eestis on alles esimesed 30 spetsialisti antud koolituse läbinud, kuid kõik vaimse tervise töötajad ja lastega kokku puutuvad spetsialistid saaksid «Räägime lastest» sekkumisega oluliselt ja tõenduspõhiselt toetada laste arengut,» lisas Hürden.

Sekkumise «Räägime lastest» raviprotsessi käigus kohtub vaimse tervise spetsialist vanema või vanematega 1–2 korda. Üheskoos arutatakse läbi, kuidas last erinevates olukordades paremini toetada ning kuidas perekonnas turvatunnet luua.

«Sageli kardetakse või ei osata oma raskustest lastega rääkida, aga lapsed tajuvad, kui midagi on korrast ära ja elavad kaasa. Kui neist raskustest mitte rääkida, siis jäävad lapsed nendega üksi ja kannatused on seda suuremad,» sõnab Peaasi.ee nõustaja ja lastepsühhiaater Ere Vasli. «Soomes tehtud uuringud näitavad, et depressiooni ravi saavad lapsevanemad tunnevad kergendust, kui neile pakutakse võimalust arutada laste üle ja õppida selle kohta, kuidas hoolimata vaimse tervise probleemidest lapsi toetada,» lisas Vasli.

Sekkumise kohta «Räägime lastest» on valminud ka esimesed eestikeelsed tugimaterjalid vanematele, mille leiab siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles