Hambad korda: veresuhkru taseme ja suutervise vahel on tugev seos

Hammaste korrashoid on hea tervise alus.

FOTO: Shutterstock

Värskete uuringute põhjal on ilmnenud, et diabeet ja parodontiit on sageli tihedalt seotud. Suhkrutõvest tingitud ainevahetusprobleemide tõttu võivad tekkida ka suuõõneprobleemid, näiteks tõsine igemehaigus parodontiit. Samuti on teaduslikke tõendeid selle kohta, et põletikulise suutervise korral võib olla keerulisem ka teiste haiguste ravi.

Kuidas vältida tervisele ohtlikke mõjusid, eriti juhul, kui diabeet või parodontiit on juba tekkinud? Kõige selle kohta jagab infot parodontoloogia- ja hambakliiniku Periodent parodontoloog Tatjana Kašunina.

Diabeediga inimestel on igemehaigusesse haigestumise tõenäosus kõrgem kui tervetel. Liiga kõrge veresuhkru tase kahjustab närve, veresooni, südant, neere, silmi ja jalgu. Suhkrutõvest tingitud ainevahetuse häirete tõttu võivad probleemid tekkida ka suuõõnes. Veresoonte kahjustusest tingitud hapniku ja toitainete vähenemine igemetes võib soodustada hambaümbruse kudedes põletiku teket. Veresuhkru tase võib omakorda tõsta sülje glükoositaset – see aga meeldib bakteritele ja suurendab hambakatu tekkimise tõenäosust.

Igemehaigusega inimestel on enamasti kõrge HbA1c (glükeemiline marker) ja seetõttu võib parodontiit kergitada veresuhkru taset ja põhjustada mittediabeetilist hüperglükeemiat (NDH) ja 2. tüübi diabeeti. Tasub teada, et on tõendeid, mis näitavad, et igemehaigustest vabanemine võib halvasti ravitud või ravimata diabeedi korral parandada ka veresuhkru taset. Seega on diabeediga inimestel igemehaiguste õigeaegne diagnoosimine ja ravimine väga oluline, sest sellest sõltub diabeedi ravi edukus.

Haiguste vastastikune mõju

Lühidalt öeldes on parodontiit ja diabeet ühendatud mõlemat pidi:

  • Kui inimesel on suhkruhaigus, on tal suurenenud risk parodontiidi tekkeks.
  • Ulatuslik parodontiit võib seada ohtu kogu keha tervise. Igemehaigus võib kaasa aidata diabeedi tekkele.

Oluline on pidev tervisekontroll ja -jälgimine

Diabeetikutel võiks olla asjatundliku hambaarstimeeskonna tugi, mis aitaks parodontiiti ennetada või ravida juhul, kui see on siiski avaldunud. Igemete tervena hoidmiseks vajavad diabeedi diagnoosiga patsiendid pidevat kontrolli, sest tervise halvenemine on vaja tuvastada võimalikult vara.

Veresuhkru tervislik tase on suuõõne probleemide ennetamisel ja ravimisel oluline osa. Sama saab öelda ka vastupidi: hea suutervis aitab diabeeti paremini kontrolli all hoida.

Enamasti ravitakse parodontiiti diabeetikutel ja tervetel inimestel ühtemoodi. Tähtis on ainult meeles pidada, et parodontiiti tuleb alati ravida ja pärast seda on vaja tegeleda igemete hea tervise hoidmisega selleks, et vältida 2. tüüpi diabeedi süvenemist.

Diabeet vajab ravi

Diabeet on tõsine krooniline haigus. Enamasti on tegu isegi eluaegse seisundiga. Enamik diabeedi juhtumeid klassifitseeritakse kas 1. või 2. tüübi diabeediks. Esimene neist on autoimmuunne terviseseisund, mis tähendab, et organismi enda immuunsussüsteem ründab keha. Pankrease beetarakud hävitatakse ja need lõpetavad insuliini tootmise, mistõttu tekib insuliini puudus. Selline diabeeditüüp ilmneb tavaliselt juba lapsepõlves või noorukieas.

Teine diabeeditüüp on krooniline ja selle esinemissagedus on oluliselt kõrgem – peaaegu 90% diabeedi juhtudest – ning seda seostatakse elustiilist tekkinud probleemidega nagu näiteks rasvumine. Selle tüübi puhul on tegemist insuliiniresistentsuse või -vaegusega.

Kaasajal esineb diabeeti paljudes vanuserühmades ja järjest enam saavad diagnoosi isegi lapsed. Kahjuks on igal aastal üha rohkem haigestunuid. Siiski tasub teada, et 2. tüüpi diabeedi korral oleks võimalik umbes kaht kolmandikku juhtudest vältida või edasi lükata, kui säilitada normaalkaal, toituda tervislikult ja liikuda piisavalt iga päev.

Parodontiit on hammaste tugistruktuuridesse tekkinud krooniline põletik. Tegemist on väga sagedase kroonilise terviseprobleemiga, mida põhjustavad bakterid ja põletik igemetel.

Ehkki bakterid esinevad suuõõnes ka loomulikult, põhjustavad need liigsel paljunemisel siiski probleeme. Bakterite liigne kasv toimub siis, kui bakteri- ja toidujääkide kiht, mida nimetatakse hambakatuks, jäetakse puhastamata (nt hambavahed). Ohtlikud bakterid paljunevad kiiresti ja see tekitab igemetes põletikulise reaktsiooni.

Haiguse süvenemine tekitab kõige hullemal juhul lõualuu lagunemise ja hammaste kaotuse. Mõnel inimesel on parodontiit aastaid nii, et ta ise seda ei teagi. Kui parodontiit tuvastatakse, tuleb seda haigust kindlasti ravida, et vältida varajast hammaste kaotust. Haiguse arengut aeglustab igemete ja hammaste järjepidev kontroll hambaarsti juures.

Parodondiit on sagedaseim hammaste kaotamise põhjustaja

Parodontiit saab alati alguse just igemepõletikust (gingviit). Esimene märk probleemist on igemete veritsus hambapesu ajal, punetus ja tundlikkus. Ravimata jätmisel võib igemepõletikust areneda parodontiit, mille peamised sümptomid on:

• igemed veritsevad harjaga pesemisel ja/või einestamisel;

• tekib ebameeldiv hingeõhk;

• igemed taanduvad ja hambajuured paljastuvad;

• hambad hakkavad loksuma ja nende asukoht võib muutuda.

Kindlasti tasub olla ettevaatlik, kuna sümptomid ei ole alati kohe nähtavad ja arenevad üldiselt aja jooksul. Näiteks mittesuitsetajatel võib igemete veritsus olla vähem väljendunud, kuna nikotiini toime veresoontele piirab mingil määral verejooksu.

Parodontiidi riskitegurid:

• halb suuhügieen,

• suitsetamine,

• tõsised üldhaigused, nt kehvasti ravitud või ravimata diabeet,

• stress ja depressioon,

• probleemid hambumusega,

• ebatervislik toitumine,

• hormoonihaigused,

• teatud ravimite kasutamine.

Parodontiit on kõige tavalisem põhjus, miks täiskasvanud inimesed oma hambad kaotavad. Haigust saab aga ravida, kasutades selleks häid hügieenivõtteid ja professionaalset hambapuhastust arsti juures. Oluline on tõhus suuhügieen, lühi- ja pikaajaline hooldus ning olukorra pidev jälgimine.

Mida teha, kui teil on üks neist kahest tõsisest haigusest?

1) Kui teil on diabeet, pöörduge parodontoloogi poole, et teada saada, kas teil on ravi vajav parodontiit.

2) Juba diagnoositud parodontiidi puhul minge perearsti visiidile ja paluge analüüse, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber diabeedidiagnoosi.