Arstid peavad iga päev suhtlema inimestega, kellel lisaks tervisemuredele on sageli ka sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme.
Stressis patsient valab viha arsti peale
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
14. jaanuar 2009, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Üliooli Kliinikumi meestearst Margus Punab tunnistas Meditsiiniuudistele, et keskmiselt korra aastas on ta pidanud mõnda inimest kas agressiivsuse või siis kõiki ja kõike süüdistava mentaliteedi tõttu paluma oma kabinetist lahkuda ja endale teine arst otsida.
Välise agressiivsuse taga on Punabi sõnul sageli peidus mingi suur tervisemure, millest tingitud stressi paljud inimesed ei oskagi muud moodi väljendada.
«Enamasti on õnnestunud sellised mehed kiiresti tuua konstruktiivsesse suhtlusesse,» ütles Punab.
Üldiselt peab ta aga nõudlikke patsiente positiivseks nähtuseks, sest enamasti on nad kõrgelt motiveeritud probleemide lahendamisel ise aktiivselt kaasa töötama.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse ülemarst-juhataja Vassili Novak rääkis, et ka neil kohtab patsiente, kes märatsevad ja karjuvad.
Novak näeb patsientide ebaviisaka käitumise taga meditsiinisüsteemi vähest tundmist ja oskamatust arsti poole pöörduda. Inimestel on arstiseriaalide ja muude ebausaldusväärsete allikate mõjul tekkinud teatud ootused, reaalsus on aga hoopis teine.