Jaan Sütt: ähmased seadused segavad arsti tööd

Kadri Tammepuu
, Meie Eesti toimetaja
Copy
Haiglatel pole raha arstide koolitamiseks.
Haiglatel pole raha arstide koolitamiseks. Foto: Shutterstock

Arst võib sattuda seaduse hammasrataste vahele, kui ta tuttavaid ja lähedasi ravib, ütles Eesti arstide liidu president Jaan Sütt «Patsiendiminutites».

Küsitavusi võib tekitada kooliaegsele sõbrale ravimite välja kirjutamine või töövõimetuslehe andmine. Korruptsiooniseadus vaatab arste kui ametiisikuid, sest nad kasutavad ravimisel haigekassa ehk avalikku raha. «Viimase aja kohtukaasused näitavad, et ametiisiku tuttavate ring ja toimingupiirangute nimekiri järjest laieneb. Näiteks elas üle kahe aasta süüdistuse all Tartu endine abilinnapea, kelle kohus eelmisel nädalal õigeks mõistis,» selgitas Sütt olukorda. «Me ei räägi ammu enam meeleheaks toodud konjakist või šokolaadist, täna on mure selles, et arsti tööd ohustab segane seadus.» Süti sõnul ei ole arstidel piiratud visiidi ajal ega puudulike õigusalaste teadmistega võimalik teha juriidiliselt kaalutletud otsuseid. «Tõstatasime teema, kuna soovime, et juristid looksid arstidele neis segastes juhtumites õigusselguse.»

Korruptsiooniseadus puudutab ka haigla riigihankeid. Eelmisel nädalal otsiti läbi Ida-Tallinna keskhaigla ja kuulati üle nii haiglajuht kui ka kaks tohtrit, keda süüdistati hanke läbiviimise rikkumises. «Taas üks pikaaegne probleem,» lausus Sütt, kelle sõnul on selge, et arstid peavad saama tööd teha parimate vahenditega ja nende ostmiseks tuleb korraldada hange. «Kui hankekomisjonis osalevad samad arstid, kes nende vahenditega tööle hakkavad, on kohe õhus korruptsioonioht.» Süti hinnangul tekivad riigi väiksuse tõttu sellised probleemid tihti. «Haiglatel pole raha arstide koolitamiseks.» Masina kasutamine tuleb mõnikord selgeks õppida välismaal, paraku erafirmade raha eest. Absoluutselt taunitav on meelehea võtmine isikliku kasu saamise eesmärgil, aga vaja oleks avalikku kokkulepet, kas teadmiste omandamine välismaal kellegi teise raha eest on aktsepteeritav või mitte.

Teine oluline teema on patsiendikindlustuse seadus, mida arstid juba aastaid ootavad. Tohtritel puudub selgus ja nad kardavad juriidilisi tagajärgi. «Sageli ei ole ravis pakkuda kindlalt edu toovat lahendust. Ravimine võib lõppeda tüsistusega, mida pole võimalik ära hoida muudmoodi, kui jätta inimene ravita,» selgitas Sütt. Kui sellised juhtumid jõuavad meediasse ja kohtusaali, võivad tohtrid võtta edaspidi vähem riske, kuid patsient kannatab. «Uus seadus vähendaks arstide hirmu ravimisel ja tagaks ravis kahju kannatanud patsientidele õiglase hüvitise ilma keerulise kohtumenetluseta, nagu see praegu käib.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles