Üle 2,5 miljoni ravimipakendi läbib Eestis ühes kuus ehtsusekontrolli

FOTO: Toomas Huik/Scanpix

Üleeuroopalisest ravimite ehtsuse kontrolli käivitamisest täitus 9. veebruaril aasta. Eestis kontrollisid hulgimüüjad, apteekrid ja haiglaapteegid eelmisel aastal kokku 19,5 miljoni retseptiravimi ehtsust. Kontrolli läbinud ravimite seas võltsinguid ei tuvastatud.

Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (REKS) juhatuse esimehe Raul Milli sõnul saab esimese aastaga igati rahule jääda, sest ravimite ehtsuse kontrollimine on apteekrite ja teiste ravimikäitlejate seas edukalt juurutatud. «Loodud süsteem on oluline ennetusvahend võltsitud ravimite tuvastamiseks, kuid ka neid tootvate või toota plaanivate kuritegelike organisatsioonide kõrvaldamiseks maailmast. Kvaliteetse ravimituru ning patsientide tervise ja heaolu tagamiseks teevad kõik riigid ühiseid jõupingutusi. Kõige olulisem aga on, et võltsitud ravimeid ei ole Eestis tuvastatud, seega on süsteemi töö olnud efektiivne,» sõnas Mill.

Eestis on ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga liitunud kõik ravimeid käitlevad organisatsioonid – 495 apteeki, 23 haiglaapteeki ja 19 hulgimüüjat. Nädalas kontrollitakse enam kui 700 000 retseptiravimi ehtsust. Euroopa Liidus läbib sama perioodi jooksul kontrolli kokku ligi 150 miljonit ravimit. Veateatega ravimipakendeid ehk tooteid, mille ehtsuse kontroll skaneerides nurjub, on Eestis nädalas praegu veel 2000 ligi.

Raul Milli hinnangul on hetkel peamine probleem valepositiivsete veateadete suur hulk, mida püütakse koostöös tootjate, lõppkasutajate ja ravimiametiga järjepidevalt vähendada. «Peamised skaneerimisel esinevad valepositiivsed veateated puudutavad ravimeid, mis on Eesti turule vabastatud kas enne 9. veebruari 2019 ega pea kandma turvaelemente või on tegu toodetega, mis on mõeldud mõnele teisele turule, aga pakendid on varustatud sarnase koodiga. Sellisel juhul ei ole turvaelementide andmed süsteemis ja nende kontrollimisel annab süsteem veateate,» selgitas Mill, lisades et nii tootjad, lõppkasutajad kui ka süsteemi haldavad organisatsioonid kogu Euroopas pingutavad selle nimel, et valepositiivsete teadete hulk kahaneks soovitusliku 0,05 protsendini.

Kuigi Eestis võltsravimeid tuvastatud pole, andis Hollandi ravimiamet teada, et tänu ravimite ehtsuse kontrolli süsteemile avastati möödunud aasta mais võltsitud vähiravimi partii. Võltsravim leiti hulgimüüja pakendi skaneerimisel, seega avastati võltsing enne ravimi apteekidesse saatmist ja ohtu patsientide tervisele ei tekkinud. Antud juhtum on uurimisjärgus.

Eesti ravimite ehtsuse kontrolli süsteemile kehtib hetkel üleminekuaeg. Üleminekuajal ei pea ravimit väljastav organisatsioon, näiteks apteek, veateate ilmnemisel ravimit karantiini panema ehk müügilt eemaldama, kui ollakse veendunud, et ravim on ehtne. Erandina ei tohi patsiendile ülemineku ajal väljastada ravimit juhul, kui pakendi ainulaadne identifikaator (nn kordumatu kood) on varem deaktiveeritud. Eestis on ravimiamet kehtestanud üleminekuaja kuni 2020. aasta septembrini.

2019. aasta 9. veebruaril rakendunud direktiivi tulemusena on ravimite ehtsuse kontrollimiseks võetud kasutusele uued, senisest oluliselt turvalisemad retseptiravimite pakendid. Pakenditele on lisatud unikaalne 2D märgis ja numbriline identifitseerimiskood. Ravimit müües kontrollib apteeker, kas süsteemis olev informatsioon vastab pakendil olevale turvakoodile. Lisaks on pakendil rikkumisvastane seade, mis võimaldab patsiendil kontrollida, ega pakendit ei ole varem avatud.

Ravimite ehtsuse kontrolli süsteem on loodud üleeuroopalise lahendusena. Lisaks Euroopa Liidu riikidele on võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga liitunud Norra, Šveits, Liechtenstein ja UK. Venemaal rakendus sarnane süsteem 1. jaanuarist 2020 ja USA plaanib ravimite ehtsust sarnases ulatuses kontrollima hakata aastal 2023.