Internet muudab ajutegevust

Copy
Teadmine, et internetis on info alati saadaval, pärsib motivatsiooni seda korralikult töödelda ja meelde jätta.
Teadmine, et internetis on info alati saadaval, pärsib motivatsiooni seda korralikult töödelda ja meelde jätta. Foto: Shutterstock

Viimased uuringud annavad alust arvata, et Internet pole muutnud mitte ainult meie elukvaliteeti, vaid toonud muudatusi biokeemias ja aju funktsioneerimises.

Olenemata faktist, et internet jõudis laia publikuni alles 90ndate lõpus, on sellest kujunenud enesestmõistetav ja kergesti ligipääsetav faktipank, mis kunagi ei maga ja kus on vastused kõikidele küsimustele.

Science Magazine viis läbi uuringu, millest selgub, et Internet mõjutab meie mälumahtu. Teades, et vajalik materjal on veebis taasleitav, ei pidanud katsealused oluliseks informatsiooni meeldejätmist ega läbitöötamist. Hoopis vajalikumaks peeti talletada infot, kuidas Internetis kõige efektiivsemalt otsingusõnale soovitud vaste leida. Professor Betsy Sparrow sõnul kahaneb meie võime mäletada, kui keskendume informatsiooni enda asemel ainult selle hankimisviisidele.

Uued ühendused ajus

Ekspertide sõnul on mälu otseses seoses loovusega. Texase A&M ülikooli neuroloogiaprofessor William Klemm rõhutab, et loovus on omane meelele, mis omab teadmisi ja võimet neid teadmisi korduvalt meenutada.

Interneti kasutamine pakub ajule rohkem stimulatsiooni, kui on seda teinud varasemad infokogumise viisid. UCLA professor Gary Small kasutas ajutegevuse ja Interneti koosmõju uurimiseks netikaugeid katsealuseid, et kinnitada Smalli püstitatud hüpoteesi, mille järgi nõuab Interneti kasutamine ajus uute närviühenduste loomist. Peale kuuepäevast perioodi oli katsealuste ajukeemia muutunud ja neuronite vahel loodud uued struktuurid.

Uued ajustruktuurid võivad põhjustada pidevat tungi tehnoloogiaga suhestuda ja põhjustada võõrutusnähtusid interneti kasutamise piiramisel. Interneti kasutamine stimuleerib ajukeskusi, kus pideva stimulatsiooni tagajärjel vallandub õnnehormoonide ehk dopamiini tootmine. Liigne stimulatsioon avaldab ajule rohkelt survet, ning vaatamata õnnehormoonidele võib informatsiooni kättesaadavus põhjustada ülepingeid ja fookuse kadumist mitte ainult online'is vaid ka töö- ja eraelus.

Tähelepanuvõime halveneb

Tehnoloogiaga seonduv preemiatunne põhjustab ka tähelepanuvõime vähenemist. Lugemisele keskendumine, mis varem pakkus ajule mõõdukat pingutust, nõuab nüüd suurt pingutust. Virtuaalmaailmas on harjumuspäraseks saanud uut tüüpi lugemisstiil, mis ei järgi enam tavapärast vasakult-paremale ja ülevalt-alla metoodikat, vaid kiire, väljapaistva teksti ja fotode skaneerimine.

Väljaandele The Atlantic antud intervjuus jagas kirjanik Nicholas Carr oma mõtteid tähelepanuraskuste teemal ja tõi välja seose aina kiirema Interneti kasutamisega. «Internet pakub meile suurtes kogustes pealkirju, kiirelt infomürasse kaduvaid postitusi ja surfama kutsuvaid hüperlinke. On raske millelegi kindlale keskenduda. Sama tendents leiab aset, kui lugeda raamatut kauem kui mõned minutid. Inimene pole enam harjunud pikalt ühe informatsioonivormiga hõivatud olema ning seetõttu lähevad mõtted mujale.» 

Kuid vaatamata keskendumisraskustele ja mälumahu vähenemisele on inimeste IQ-näitajad aja jooksul siiski tõusnud. Informatsioonirohkus on treeninud meid kiirelt vahet tegema kvaliteetsel ja olulisel informatsioonil ning ebaolulisel infomüral. Seetõttu võimaldab Internet vaatamata ajuehituses toimuvatele muutustele, siiski treenida ka neid ajukeskusi, mis vastutavad vaimse võimekuse eest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles