Eestis sündisid esimesed personaalmeditsiini lapsed

PM Tervis
Copy
Imik. Pilt on illustreeriv
Imik. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Jaanuaris sündis kolm last, kelle emadel kasutati esimest korda Eestis välja töötatud personaalmeditsiini viljatusravi plaani, mis aitas neil lapseootele jääda. Nüüdseks õnnelikel perekondadel oli seljataga pikk ja tulemuseta viljatusravi.

Personaalmeditsiini programmiga alustati Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikutes 2019. aasta alguses. Patsientideks valiti paarid, kellel varem ei olnud õnnestunud korduvate katsete järel rasestuda ning kelle viljatuse põhjus oli jäänud arstidele ebaselgeks. Kokku osales aasta jooksul programmis 50 viljatusravi patsienti, kellest õnnestus rasestuda seitsmeteistkümnel. Tänaseks on sündinud personaalmeditsiini abil kokku kolm last.

Personaalmeditsiini embrüo pesastumise test ehk beREADY-test on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) välja töötatud lahendus, mis leiab patsiendi geeniandmete põhjal kõige õigema päeva embrüo(te) siirdamiseks katseklaasist tagasi emakasse. Test analüüsib, kas arsti poolt siirdamiseks valitud päeval, millele on eelnenud ravimite täpne manustamine, on tagatud embrüo pesastumiseks emaka küps limaskest või mitte. Tulemustest selgub, et iga kolmas patsient vajab standardsest raviplaanist erinevat embrüo siirdamise aega.

ITK viljatusravikeskuse juhataja dr Tiina Loogi hinnangul on personaalmeditsiini testi kasutamine oluline samm täpsema ja patsienti säästvama meditsiini poole.

«Oleme oma viljatusravikeskuses emaka limaskesta retseptiivsuse testi kasutanud 2016. aastast. Esimesed testid tellisime Hispaaniast IVI laborist, kuid alates aprillist 2019 kasutame Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse väljatöötatud teste, mis on sama tõhusad ning patsiendile kordades soodsama hinnaga, kui IVI pakutavad testid,» rääkis dr Loog.

Antud teenust haigekassa hinnakirjas ei ole, mistõttu peab patsient selle eest tasuma ise. Testi saab kasutada ainult enne külmutatud embrüote siirdamist, värske kehavälise viljastamise (IVF) ravikuuri korral seda diagnostika meetodit kasutada ei saa. Kokku on Ida-Tallinna keskhaiglas uuritud 26 patsienti, ning rasedusi on üheksa. Aasta alguses sündis personaalmeditsiini abil ITKs kaks esimest last.

«Loomulikult ei anna test mingeid garantiisid raseduse tekkimiseks, kuid kindlasti on see abiks optimaalse päeva valikul, mil emaka limaskest on valmis embrüot vastu võtma. Seda just eriti juhtudel, kui korduvad embrüo siirdamised on jäänud tulemuseta,» selgitas viljatusravikeskuse juhataja.

Positiivselt algas personaalmeditsiini rakendamine ka LTKH viljatusravikeskuses.

«Soovitame endomeetriumi retseptiivsust hindavat testi neile, kel on olnud korduvad ebaõnnestunud siirdamised ja nii mõnelgi korral oleme seejärel muutnud siirdamise plaani. Kuna test on kergesti kättesaadav ja vastus saabub kiiresti, siis on seda teinud ka need patsiendid, kellel veel ei olegi olnud mitmeid siirdamisi, aga kes soovivad juba varem olla kindlad, et siirdamise aeg on õige,» selgitas keskuse juhataja dr Katrin Kask. Doktori sõnul on LTKH viljatusravikeskuses praeguseks teinud testi 34 patsienti, kellest kaheksa on tänaseks rasestunud ning üks on sünnitanud. Enamikul patsientidel on siirdamised veel ees.

Viljatusravi toetamine on riiklik prioriteet ning kuni 40-aastastele patsientidele tasuta. Ravimiameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal 3011 viljatusravi tsüklit, millest haigekassa hüvitas 2600. 411 tsüklit tehti tasulisena ehk vanematele kui 40-aastastele patsientidele. Ühe viljatusravi tsükli keskmine hind haigekassale on 2000 eurot, mis teeb aasta ravieelarveks 5,2 miljonit eurot.

Tartu Ülikoolis 2013. aastal koostatud aruande põhjal on haigekassale kulud kõige madalamad, kui naine sünnitas lapse esimese viljatusravi tsükli järel – 3450 eurot. Teise tsükli järel oli kulu 5620 ning kaheksanda tsükli järel juba 18 570 eurot. Kuna viljatusravi on pikk ja aeganõudev, siis tsüklite lisandumisega suureneb ka naise vanus ja paratamatult väheneb ka loomulik viljakus. Kui näiteks alla 30-aastaste naiste seas lõppes sünnitusega 34 protsenti tsüklitest, siis 36-aastaste ja vanemate seas ainult 19 protsenti tsüklitest.

Tervise-TAKi täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov, kelle meeskond on beREADY pesastumise testi välja töötanud ja panustanud personaalmeditsiini rakendamisse, märkis, et ajaliselt on äärmiselt oluline panustada viljatusravi algusesse ning kasutada olemasolevaid personaal- ja täppismeditsiini meetodeid parema tulemuse saamiseks.

«Pesastumise test on kui kindlustus enne viljatusravi tsükleid, et väärtuslikud embrüod siiratakse emakasse just kõige sobivamal ajal – mitte liiga vara ega hilja. Kui üks viljatusravi tsükkel maksab 2000 eurot või enamgi, siis beREADY pesastumise test on umbes kümnendik hinnast. Seetõttu ei tohiks olla test patsiendile viimane õlekõrs, vaid eeldus viljatusravi jätkamiseks, kui esimese-teise tsükli tulemusel ei ole rasestutud,» tõi Krjutškov välja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles