Ukraina perearstisüsteemi arendajad soovivad käia Eesti jälgedes

PM Tervis
Copy
Kui üks perearst on oma kitli varna riputanud.
Kui üks perearst on oma kitli varna riputanud. Foto: Liis Treimann (Postimees)

Ukraina ja Eesti perearstid on teinud aastaid koostööd Ukraina perearstisüsteemi nüüdisajastamiseks. Sel eesmärgil külastasid Ukraina perearstid märtsi alguses Tallinna ja Tartu perearstikeskuseid ning Tartu Ülikooli. Enim tunti huvi Eesti perearstide ja -õdede tööülesannete ning perearstide väljaõppe vastu.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda on Ukraina kolleegidega suhelnud alates 2016. aastast, mil ta koos tervishoiueksperdi Taavi Laiga esimest korda Ukrainas Harkivis perearstisüsteemi ülesehitamise teemal kohalikke nõustamas käis.

Siis kehtis Ukrainas veel nõukogudeaegne süsteem: perearstid töötasid polikliinikutes ja tervishoidu rahastati riigieelarvest valitsuse keskse juhtimise all.

«Pärast meie esimest külaskäiku viisid nad osas perearstikeskustes ellu katseprojekti, kus juurutasid pearaha- ja nimistusüsteemi, lahutasid esmatasandi tervishoiu haiglaravist ja andsid perearstidele iseseisvuse. Selle kõrval jäid alles ka suured keskused – polikliinikud, kus võib koos töötada isegi kuni 30 perearsti, kel on oma tugitöötajad,» kirjeldas Kalda.

Nüüd tahavad ukrainlased oma perearstisüsteemi arendamisega jõudsalt edasi minna. Seepärast soovisidki Ukraina peremeditsiini esindajad märtsi alguses toimunud Eesti-visiidil tutvuda perearstide õpetamisega, näha eri tüüpi perearstikeskuseid ja kuulda nende töökorraldusest.

«Rääkisime Eesti perearstikeskuste tööjaotusest, õdede ja arstide töövaldkondadest ning perearstide resertifitseerimise süsteemist. Ukrainlastele avaldas muljet nii Eesti perearstikeskustes toimiv meeskonnatöö, pereõdede iseseisvus kui ka Eesti Perearstide Seltsi aktiivsus,» võttis Kalda räägitu kokku.

Külalistele tutvustati ka perearstide väljaõpet Tartu Ülikoolis. «Nad olid selle peale heas mõttes kadedad. Teadaolevalt kestab Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuur praegu neli aastat, ent Ukrainas asendab residentuuri kaheaastane ordinatuur ehk internatuur ning erinevalt meist ei ole see eriala seal populaarne. Neid huvitab väga, kuidas me saavutasime selle, et noored arstid soovivad just peremeditsiini oma erialaks valida,» kirjeldas Kalda.

Koostöö jätkub kindlasti ka tulevikus. Ukraina kolleegid on väga huvitatud Eesti kogemusest ravijuhendite väljatöötamisel ja sellest, kuidas koolitada õdesid just perearstiabi tarbeks.

3.–5. märtsini toimunud külaskäigul osales üksteist Harkivi perearsti ja perearstikeskuste juhatajat. Neile tutvustati Tallinnas Järveotsa Perearstikeskust ja Linnamõisa Perearstikeskust ning Tartus Ülikooli Perearstikeskust ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles