Rajaleidja spetsialistid julgustavad koduõppega maadlejaid rohkem abi küsima

Milliste muredega teie poole hetkel pöördutakse?

«Probleemid on ikkagi täpselt samad, millega meie poole pöörduti varem ja pöördutakse kindlasti ka edaspidi, lihtsalt fookus on täna teine. Täna on fookus koduõppel - kuidas toime tulla kodus erivajadusega lapsega, kuidas korraldada lapse õpetamist. Koduõppega seotud teemad on täna aktuaalsed.»

Mis on peamine vanemate murekoht koduõppe juures?

«Vanematel on varem suur tugi olnud koolist, tugispetsialistidelt ja erinevates teraapiates käimisest. Nüüd oleme olukorras, kus vanem peab koos lapsega õppima. Kuid see võtabki aega ja kohanemist, ja just seda meie spetsialistid püüavadki nõustamise käigus selgeks teha neile, kes kontakti otsivad. See on praegu uus olukord kõigi jaoks.

Inimesed, kes on aktiivsed ja tahavad infot saada, seda ka leiavad. Oluline faktor on ka see, kuidas seda infot selekteeritakse ja enda jaoks plaane tehakse. Kui on oskus kirja panna peas tekkinud küsimused, nende järgi lahendusi leida ja enda jaoks plaane teha, siis läheb natukene lihtsamalt – nii tulevad kiiremini ka vastused.

Teine tähelepanek on see, et meie poole pöörduvad praegu lapsevanemad, kes on mures selle pärast, et õpetajad on samuti ärevad ja ei usalda seda, mis toimub kodus.»

«Lastele antakse väga palju õppida, hoomamata seda, et iga pere võimalused on erinevad.»

«Paljudele võib olla problemaatiline alustada koos koolipäeva kell kaheksa. Praegu on selleks vahel väga lihtsad tehnilised põhjused. Praegune olukord on näide sellest, kuidas individuaalne lähenemine on parim lahendus koostööks kodu ja kooli vahel.»

Millised on praeguses eriolukorras koolidele etteantud programmid?

«Põhimõtteliselt lähtuvad koolid riiklikust ja koolisisesest õppekavast. Me näeme väga erinevaid koole - kus on süsteemsus ja paindlikkus kiiremini välja töötatud, ja teised, kus ei tulda hästi toime.»

«Paindlikkus ongi võtmesõna. Paindlikkus tähendab ka seda, kuidas vanematega koostööd teha ja kuidas lastele ülesanded saata.»

«Eile tulid meile mitmed ärevad kõned vanema poolt, kes ei teadnud, kuidas e-koolist infot kätte saada ja kuidas laps seda ise leiab. Sedasi juhendada on väga keeruline ja siin saab ollagi ainult üks võtmesõna – koostöö kooliga.

Ilmselgelt ei tööta praegu kellaajalised kontrolltööd. Selle juures tekivad probleemid, ja siis pannakse tähtaja ületajale halb hinne. Alati on aga mingi põhjus, miks seda ei ole saadud teha.»

«Rõhutan, et on vaja koostööd. See tagab meelerahu nii vanematele kui õpetajatele.»

Kes on erivajadusega lapsed ja kuidas neid aidatakse?

«Enne eriolukorra kehtestamist olid suurem osa pöördujatest lasteaiaealiste ja algkoolilaste vanemad. Selles ajajärgus toimub probleemi märkamine varem. Üsna palju on lapsi, kes vajavad kooliajapikendust. Üks osa on lapsi, kellel on diagnoositud eripärad. Meie lahendame seda, kuidas nende õpet korraldada. Omaette rühm on depressiivsed noored.

Meie esmane sõnum on see, et kõigepealt tuleb tervis, motivatsioon ja elutahe tagasi saada. Alles siis saame vaadata, kuidas koolitöid korraldada.

Rajaleida spetsialisti roll on luua lapse ümber võrgustik erinevatest spetsialistidest - kool, meditsiin, kohalik omavalitsus, lastekaitse. Igal ühel on oma roll, aga keskmes on laps. Kui igaüks oma rolli täidab, saame last aidata. Väga suur roll on perekonnal.»

Mis on peamine lihtne soovitus lapsevanematele koduõppel hakkamasaamiseks?

«Esimene nõuande punkt on koos lapsega maha istuda ja panna paika plaan, kuidas päevade kaupa liikuda, tuginedes sellele, mida on öelnud kool, millised on õppeasutuse ettekirjutused või nõudmised, ka vanemate endi võimalused.

Kõige tähtsam on panna paika ühised arusaaamad ja toimimise põhimõtted. Leppida kokku, et kõik peavad kokkulepetest kinni. Plaanil peab olema algus ja lõpp. Plaani hulka kuuluvad tegevused – mida teeme, kuidas õpime, kui palju õpime ja  kellega suhtleme. Põhimõtteliselt peab laps suutma õppimisega iseseisvalt toime tulema. Siis on kool teinud väga head tööd ja andnud head jõukohased ülesanded.»

Kas lapse vaimne tervis võib koduõppel olemise tõttu paraneda, arvestades, et ollakse rohkem vanematega koos?

«Kui ma väljas jalutamas käin, siis näen, et inimesed on perekonnaga koos – ema, isa ja lapsed on väljas, jalutavad ja veedavad koos aega. Teisalt on medalil alati kaks poolt. Teine olukord on selline, kus need asjad ei toimi ja suurenevad konfliktid. Ma ei tahaks ennustada, kas see on parem või halvem - ärev aeg on see ju niikuinii.

Meil on Rajaleidja poolt korraldatud nii, et kõik spetsialistid on valmis telefoni teel abivajajaid nõustama. Inimesed saavad küsida ka kõike seda, mida kodus ise ära teha. Praegu on helistajaid vähem, aga kui see periood kestma jääb, siis kõnesid tuleb kindlasti tunduvalt rohkem.»

«Inimesed vajavad, et keegi ütleks - tee nüüd nii. See valmidus on meil küll praegu olemas.»

Kas teil on seoses koroonaviirusega tulnud peale koduõppe eraldi küsimusi?

«Seda ei ole. Meil on praeguse seisuga küsimused seotud hariduse ja haridusvaldkonnaga. Kuna me nõustame ka lasteaiaealisi lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid, siis ilmselt võib eeldada, et ka lasteaiaõpetajad vajavad nõustamist, kuidas toime tulla praeguse olukorraga tööl. Eks see sõltub ka nüüd sellest, kas lasteaiad jäävad avatuks või lähevad kinni. Kasvatajad ja õpetajad vajavad kindlasti praegu võimestamist.»

Kas teie arvates on õige, et lasteaiad on praegu avatud?

«Ma usun, et need otsused tehakse tõesti väga kaalutletult ja seda küsimust võetakse iga omavalitsuse poolt väga tõsiselt. Mul ei ole endal avanenud võimalust rääkida ühegi lasteaiaõpetajaga tänasel päeval. Ma ei tea, kuidas see tunnetus seal on, aga kuna meil ei ole olnud selliseid ärevaid kõnesid lasteaedade poolt, siis usun, et lasteaiad tulevad toime, järgides kõiki nõuandeid mis on kehtestatud.»

Urve Sellenberg lisab, et tänaseks on saadetud Tallinna Rajaleidja poolt jõustavad nõuanded kõikidesse Harjumaa koolidesse, ilmselt ka teised Rajaleidjad üle Eesti toimetavad sarnaselt, ning on olemas ka spetsiaalsed abistavad voldikud lastevanematele, õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele, mis on kasulikud abivahendid ka kriisiaja möödudes.

«Tahan rõhutada, et inimesed julgeksid meile helistada. Kas või selleks, et rääkida murest ja leida, et keegi ütleb täpselt, mida peab tekkinud olukordades tegema. See aitab sellest kriisist välja tulla. Keegi ei peaks praegu jääma üksinda või tundma, et teda ei aidata. Kuulamine aitab ka suuresti.»

Innove Rajaleidja kodulehele, www.innove.ee, lisandub iga päev uusi nõuandeid nii lapsevanematele kui ka koolidele laste toetamiseks kriisiajal.

www.rajaleidja.ee kodulehel on leitavad ka spetsiaalsed abistavad infolehed „Kust leida abi“ lastevanematele, õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele.

Innove Rajaleidja abitelefon 735 0500