Muuli küsib, Joller vastab: miks paneme kinni kõik asutused, kus kasvõi üks inimene haigeks jääb?

Kerged juhud ei jõua arstideni.

FOTO: Shutterstock

Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu tuleb inimestel järgida rangemaid hügieeninõudeid ning püsida kodus. Ajakirjanik ja poliitik Kalle Muuli postitas Facebooki lehele kaks olulist küsimust, mida omakorda kommenteeris tuntud perearst Karmen Joller.

«Ma olen meditsiinis täielik võhik ega saa ilmselt sellepärast praegu toimuvast suurt midagi aru. Äkki mõni arst või muidu targem inimene oskab vastata paarile lihtsale küsimusele, mis mul on tekkinud.

1. Ma olen oma elu jooksul põdenud kümneid külmetushaigusi, mis arvatavasti on olnud viirushaigused nagu koronagi. See käib tavaliselt nii, et kui tunnen, et ma olen kasvõi natuke tõbine, siis jään kohe koju, ei nakata teisi, poen voodisse teki alla ja ootan, kuni haigus üle läheb. Ma ei ole tühipalja nohu või köha või palaviku pärast kunagi arsti koju kutsunud ega ammugi mingeid teste teinud. Seepärast pole ma kunagi ka teadnud ega tahtnudki teada selle viiruse ja haiguse nime. Milleks mul seda tarvis teada on, kui ma temast niigi jagu saan? Kui oleks vaja arsti ja mingit erilist ravi, siis on iseasi, siis on tõesti võib-olla vaja täpsemat diagnoosi. Aga mulle on alati piisanud küüslaugust ja C-vitamiinist, vahel on ka veidi Goldrexi kulunud. Mu küsimus on: miks ma nüüd järsku pean kutsuma köha ja nohu puhul kiirabi, tegema teste ja ilmtingimata teadma, mis viirus mind vaevab?

2. Kogu aeg on meil elu olnud korraldatud nii, et kui mõni töötaja jääb haigeks, siis ei tule ta tööle, aga teised, terved töötajad tulevad tööle ja asutus töötab edasi. Meie kliimas on kolmel aastaajal neljast igas suuremas kontoris pidevalt kellelgi nina vesine ja kurgus krõbiseb natuke. Haigestunu läheb koju, ravib end terveks ja tuleb mõne aja pärast tervena tööle tagasi. Miks me nüüd paneme kinni kõik asutused, kus kasvõi üks inimene haigeks jääb? Ma saan aru, et korona vastu ei ole vaktsiini, aga ka gripi vastu on enamik inimesi vaktsineerimata. Saan aru, et koronasse suremus on eriti vanemate inimeste seas mõnevõrra suurem kui suremus grippi, aga grippi sureb meil igal aastal siiski keskeltläbi vähemalt üks inimene nädalas ja nakatunuid on aastas kümneid tuhandeid. Miks me siis grippi peaaegu üldse ei karda, aga koronat kardame nii hirmsasti, et oleme hirmu tõttu valmis kasvõi välja surema? Äkki peaksime õppima lihtsalt selle uue viirusega koos elama nii nagu me oleme õppinud gripiga ja teiste viirustega koos elama?»

Postituses esitatud küsimustele vastas perearst Karmen Joller.

«C-vitamiin ja küüslauk ei aita ühegi ägeda viiruse vastu. Mõlemad kipuvad suurtes annustes põhjustama kõhulahtisust, viimane on vähemalt maitsev ja mõnede uuringute kohaselt pideva kasutamise puhul nn külmetushaigusi ärahoidva efektiga. Külmetumine ei tee haigeks.

Gripp on raske haigus. Igal aastal sureb Eestis grippi 50–100 haiget, maksimaalne arv on olnud 147. Sel aastal vist 11, neist üks beebi. Gripi vastu peaks kindlasti vaktsineerima – kasvõi teiste kaitsmiseks, kui ise oled tugev. Mind panevad väga imestama inimesed, kes kardavad koroonaviirust, aga on gripi vastu vaktsineerimata. Nii mõneltki küsin, miks – siis ollakse vait.

Haiguspildi ja levikuteede osas on need kaks viirust sarnased (aga mitte samad), kuid koroonaviirus on tõenäoliselt 10 korda surmavam. Tõenäoliselt seepärast, et me ei tea, kui palju on nakatunuid tegelikult – kerged juhud enamasti arstide vaatevälja ei jõua. Selleks oleks vaja paljude poolt igatsetud masstestimist, aga hetkel kulutab see pea olematuks muutunud ressursse – meedikute tööd ja kaitsevahendeid. Testide reaktiivid hakkavad ka maailmas otsa saama. Rahast ma ei räägigi.

Kiirabi varsti enam teste tegema ei tule, see ülesanne püütakse anda teistele.

Hetkel on isolatsioon vajalik seetõttu, et meie kehad seda viirust ei tunne. Vaktsiin suudetakse välja töötada heal juhul alles aasta pärast. Seepärast on see haigus teatud inimhulkadele ka ohtlik. Kui viirus edasi jääb, siis me harjume ära, immuunsüsteem õpib, välja töötatakse vaktsiin. Mõne aasta pärast on rahulikum. Kas teate, miks inkade tsivilisatsioon hukkus? Sest eurooplased viisid neile rõuged, mida inkade seas varem polnud. Rõuged on muidugi kordades nakkavam kui koroonaviirus, ja kulgevad palju raskemalt. Tänu vaktsineerimisele maailmas rõugeid enam ei ole.

Kui inimesed oleksid mõistlikud ja kuulaksid eksperte – ja seda mitte ainult koroonaviiruse puhul, siis poleks meil vaja ei eriolukorda ega muid sanktsioone. Eriti peame praegu kaitsma eakaid, kellele see viirus on kordades surmavam.

Praegu oli eriolukord ainuõige otsus, just inimeste ülemaailmse paanika tõttu, aga mis saab edasi? Pandeemia kestab kuid. Eriolukord ei saa nii kaua kesta. Kui me selle nüüd mais lõpetame ja kõik lähevad kooli-tööle-trenni, siis äkki algabki siis alles tõeline puhang?

Tänan iga päev taevast, et see on kõigest koroonaviirus. Kui meie laste vaktsineerituse tase veelgi langeb ja saabuvad leetrid, siis ma ei taha sellele mõeldagi. Luguge, mis toimus Madagaskaril ja Samoal viimaste aastate jooksul.

Vaktsiinivastastele on praegu maailmas toimuv ehe näide sellest, milline on vaktsiinideta maailm.»