Üle kolmandiku inimestest peab viiruseuudiseid ülepaisutatuks

PM Tervis
Copy
Covid-19 epideemia kajastust peetakse ülepaisutatuks.
Covid-19 epideemia kajastust peetakse ülepaisutatuks. Foto: Shutterstock

Üle kolmandiku Eesti elanikest hindab koroonaviiruse kajastust meedias ülepaisutatuks ja ebaadekvaatseks, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

Sealjuures peavad meediakajastust liiga ülespuhutuks ja ebaadekvaatseks üle poole 15–24-aastatest noortest. Eestimaalastest 46 protsenti arvab, et koroonaviiruse kriisi kohta avaldatud info on asjakohane ja piisav.

Ligi kümnendiku meelest pole asjakohast infot seni piisavalt. Koroonaviiruse mõju oma igapäevaelule on mõningal või olulisel määral tajunud kuus inimest kümnest.

Kantar Emori uuringuspetsialist Reet Marii Rokk: «Kuigi võiks eeldada, et tervislikel põhjustel hindavad koroonaviiruse mõju oluliselt suuremaks vanemaealised, siis tegelikkuses tunnetavad selle mõju oma elule hoopis rohkem noored. Mida noorem vanuserühm, seda suuremaks mõju hinnatakse.»

Roki sõnul võib see tuleneda asjaolust, et üldjuhul on noored elukorralduses aktiivsemad, mis tähendab, et karantiin ja sotsiaalne distantseerumine, kaugõpe ja muud piirangud tähendavad neile palju suuremaid elumuutusi kui vanemaealistele.

Neid, kes hindavad koroonaviiruse mõju oma elule olematuks, on 17 protsenti. Enim on nende hulgas mehi ja muust rahvusest elanikke.

Kui vaadata täpsemalt, kuidas koroonaviirus igapäevaelu mõjutab, siis ootuspäraselt on enim välja toodud neid tegevusi, mida Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Terviseamet on soovitanud viiruse leviku takistamiseks ette võtta. Kõige suurema muutuse on koroonaviirus toonid kätepesuharjumustes, ligi kolmveerand vastanutest väidab, et peseb võrreldes varasemaga sagedamini käsi. 64 protsenti väldib rahvarohkeid kohti, s.h ühistransporti ning kaubanduskeskusi, veidi üle poole veedab võimalikult palju aega koduseinte vahel.

Roki sõnul on lisaks sotsiaalsele distantseerumisele ning sagenenud kätepesule näha koroonaviiruse mõju inimeste ostuharjumustele. Nii on veidi üle veerandi vastajatest varunud koju erinevaid kaupu, näiteks tualettpaber ja kuivained. Seejuures varuvad oluliselt rohkem vanemaealised (75+ eluaastat) ning lastega pered.

Olulist mõju on koroonaviirusest tingitud kriis avaldanud ka ettevõtetele ning teinud ebakindlaks paljude tööhõive olukorra – kokku tõi seda probleemi välja ligi kolmandik vastajatest. Sealjuures paistab mure eriti terav ettevõtjate endi ja töötavate tudengite hulgas. «Paljude ettevõtete igapäevatöö on halvatud ning sellest tingitud majanduslik kahju teeb ettevaatlikuks ja murelikuks niipalgatöötajad kui ka iseendale töö andjad,» kommenteeris Rokk.

Koroonaviiruse mõju igapäevaelule ja suhtumist meediakajastusse kaardistanud uuring toimus ajavahemikus 12.–18. märts ehk ajal, mil algas Eesti valitsuse kehtestatud eriolukord ning kriis hakkas üha rohkem puudutama igapäevaelu. Uuringus osales üle tuhande Eesti elaniku vanuses 15–74 eluaastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles