Teadlased selgitavad, miks kannatab üha rohkem noori mehi erektsioonihäirete all

Erektsioonihäired kimbutavad igas vanuses mehi – teadlaste hinnangul esineb 50 protsendil alla 50-aastastest meestest erektsioonihäireid. Sageli on erektsioonihäire südamehaiguste varajane sümptom, sest see annab märku vähenenud verevarustusest ja veresoonte võimalikest ummistustest.

Esmaseks põhjuseks peetakse üldjuhul kehva toitumist ja passiivset eluviisi. Toitumine ja füüsiline aktiivsus mõjutavad südame ja veresoonkonna tervist ning 2014. aastal korraldatud Austraalia teadlaste uuringust selgus, et muutes elustiili, on võimalik erektsioonihäiretest pea täielikult vabaneda. Mitmest teadusuuringust on selgunud, et mida rohkem töödeldud ja punast liha süüa, seda kehvemas seisus on veresoonkond. Massachusettsi teadlased leidsid, et töödeldud ja punase liha söömine suurendab erektsioonihäirete riski ning Itaalia teadlased leidsid, et Vahemere dieet aitab edukalt erektsioonihäiretest vabaneda.

Samavõrd tähtsad põhjused on liigne pornograafia vaatamine, madal enesehinnang ja ebapiisav vaimne side partneriga. Mitmest teadusuuringust on selgunud, et pornograafia on ajule liigselt stimuleeriv ning mõjutab seetõttu aju struktuuri ja toimimist. Näiteks on kõige levinum porno tarbimise kõrvaltoime erektsioonihäired ning võimetus jõuda päris partneriga orgasmini.

Pornograafiast on võimalik jääda sõltuvusse, sest stimulatsiooni toimel vabaneb ajus dopamiini, mis tekitab rahulolutunde ning talletab mälestusi ning informatsiooni. See tähendab, et dopamiini toimel loob aju seoseid, mis aitavad inimesel end hästi tunda. Kui organism vajab süüa või juua, on aju tänu dopamiinile õppinud, kust süüa ja juua saab või mis on parimad söögid ja joogid. Sama kehtib ka seksuaalkäitumise puhul – kui aju saab kõige enam stimulatsiooni pornograafiast, õpib aju, et just seda on kehal sugutungi rahuldamiseks vaja. Nii asendab aju päris partneri pornograafiaga.

Ometi ei piisa seksuaalterapeut Joe Korti sõnul erektsioonihäirete ravimiseks pornost ja eneserahuldamisest loobumisest, sest negatiivsed kogemused on juba paika seadnud seksuaalvahekorraga kaasneva ärevusreaktsiooni. Ärevuse ja hirmudega kaasnevad sageli erektsioonihäired, mis muudavad vahekorra ja sellele eelneva protsessi pingeliseks. Selleks, et pinget vähendada, on oluline partnerite vaheline usaldus, lähedus ja intiimsus. Samuti on oluline suhtlusoskus ja avatus – mõlemad partnerid peaksid julgema rääkida soovidest, aga ka muredest. 

Partnerite vaheline usaldus ja stabiilsus on normaalse seksuaalkäitumise alus. Probleemse suhte korral võib vahekorda ja selle nautimist takistada hirm, ärevus või häbi. Kui üks partner tunneb, et ta ei vasta partneri ootustele väljaspool magamistuba, võib see hirm üle kanduda ka seksuaalellu. Varasemaid tülisid, alandamisi või halvasti ütlemisi ei pruugi olla võimalik magamistoas välja lülitada või kõrvale panna ning kui inimene ei tunne end emotsionaalselt mugavalt, võib tekkida ajutine erektsioonihäire. 

Mitmed ravimid vähendavad sugutungi ja suurendavad erektsioonihäirete riski. Antidepressandid, aktiivsus-tähelepanuhäire ravimid ja mõned ärevust leevendavad ravimid võivad vähendada inimese võimet kogeda emotsioone ja reageerida stiimulitele. See tähendab, et näiteks antidepressante võtvad mehed ei pruugi kogeda piisaval määral erutust ning see võib muuta seksuaalvahekorra raskemaks.