Ämmaemand Ingrid Kaoküla jagab nõuandeid mures lapseootel emadele

Praeguses eriolukorras ei lubata sünnitoetajaid ja teisi pereliimeid sünnitajaga haiglasse ning on mittesoovitatav avalikes kohtades ringi liikuda. Lisaks on haiglad rakendanud teisi meetmeid, mida nähakse väga karmidena. Kriisis peitub alati ka oma hea ja ehk on eriolukord ideaalne võimalus oma lähikondlastega intiimsemaks koosolemiseks, sügavama kontakti loomiseks või kodusünnituseks. Ämmaemand Ingrid Kaoküla jagab oma vaateid ja nõuandeid teemale.

Kuidas mõjutab ema ja kuidas vastsündinut praegune eriolukord?

«Haiglates ja loomulikult ka sünnitusmajades kehtib eriolukord selleks, et kaitsta emasid, beebisid ja tervishoiutöötajaid. Eriolukord kestab seni, kuni see on hädasti vajalik. Võimalik, et eriolukorra reegleid pehmendatakse, kui ilmneb uut infot koroonaviiruse kohta. Loodame, et see juhtub peagi!

Mõju emale on ennekõike psühholoogiline ja emotsionaalne. Aga ilma partnerita sünnitamine ei tähenda kindlasti üksi sünnitamist. Sünnitajale on toeks arstid ja ämmaemandad, kes hoolitsevad, et sünnitus sujuks ja oleks turvaline. Isegi, kui ema peab olema oma sünnitustoas üksi, siis on toeks teadmine, et abi on vaid hüüdmise või nupuvajutuse kaugusel.»

«Lähedust saab pakkuda sünnitajale mees või valitud sünnitoetaja, olles Sinuga ühenduses läbi telefoni või mõne veebikeskkonna kaudu. Saab julgustada, pakkuda emotsionaalset tuge ja isegi koos hingata.»

«Ema ja lapse lahutamine on raske otsus ja äärmuslik meede. Aga ka vabatahtlik. Lõplik otsustaja on alati ema, kes nõustub või ei nõustu pärast info saamist lapse eraldamisega.»

Kas kodusünnitus on hetkel üldse võimalik?

«Turvaline väljaspool haiglat toimiv lahendus on planeeritud kodusünnitus. Planeeritud kodusünnitusel on omad reeglid ja eeldused ning seda reguleerib sotsiaalministri määrus.

Kodusünnituse planeerimine on protsess, mis võtab aega. Ei ole kahjuks võimalik otsustada oludest lähtuvalt, et ei tahagi enam sünnitusmajas sünnitada ja jään parem koju. Kodus saab sünnitada vaid terve naine. Kui on kahtlus, et võib olla viiruslik või bakteriaalne nakkus (kas koroona või midagi muud), siis ei tohi kodus sünnitada.

Need sünnitajad, kel ei ole lisandunud uusi vastunäidustusi kodus sünnitamiseks ja kodusünnitus on juba varem planeeritud, saavad kodus sünnitada. Uusi soovijaid lisaks vähemalt mina isiklikult võtta ei saa.»

Millised tingimused on seatud praeguses eriolukorras sünnitoetajatele ja douladele?

«Kodusünnituse tegevusloaga ämmaemandaid on terves Eestis vaid kuus ja neist omakorda tegutsevad sel alal aktiivselt vaid neli. Ja kõigil meil on lähikuude plaanid juba ammu paigas. Võimalik, et juurde saab võtta igaks kuuks vaid üks kuni kaks, äärmisel juhul kuni neli sünnitajat. See ei lahenda kuidagi rohkete üksinduse kartuses sünnitajate probleeme.»

«Kodusünnitusel kehtivad samad reeglid, mis ühiskonnas laiemalt: võimalikult vähe kontakte, kodus peavad olema kõik pereliikmed terved, hügieenireeglitest tuleb rangelt kinni pidada ja vajalikke isikukaitsevahendeid kasutada. Pere ise otsustab, mitu inimest sünnitusel osaleb.»

«Doulad on kiiresti reageerinud ja läinud üle kontaktivabale nõustamisele ja toetuse pakkumisele: veeebis toimuvad nii rasedate võimlemis- ja vestlusringid, imikute võimlemised, sünnituseelsed nõustamised. Mõned doulad on toetanud ka sünnitust läbi veebi. Saan selle kohta peaaegu iga päev mõne teate oma sõpradelt-kolleegidelt.»

Mitmetes haiglates üle Eesti on ära jäetud esimese trimestri varajase staadiumi uuringud, teatavasti alustatakse neid alles 20.nädalast. Milline on teie isiklik riskihinnang? Millised on alternatiivid olukorra tervislikuks ja sujuvaks kontrollimiseks ilma arstiabita?

«Haiglad ja emadusnõuandlad töötavad nii nagu praegu võimalik on, kaaludes iga toimingu tegemise või ärajätmise juures riske ja võimalikku kasu. Järelikult on võimalik nakkusesaamise risk suurem, kui uuringutest oodatav kasu. Eriti ohtlik on ema haigestumine viirusnakkustesse just raseduse esimesel trimestril. Muidu neid uuringuid ju ära ei jäetaks!

Saan aru, et iga naise jaoks on just tema seisund eriline, aga uuringute-protseduuride tegemisel lähtutakse meditsiinilisest näidustusest ja sellest, kas tegemist on rutiinse protseduuriga, mida saab ka edasi lükata või hädavajaliku uuringuga (näiteks seoses raseduse katkemise ohu, veritsuse või valuga).

Ega tegelikult me ju raseduse kulgu muul moel positiivselt mõjutada saa, kui süüa tervislikult, juua piisavalt vett, puhata ja magada piisavalt, liikuda värskes õhus, hoiduda kontaktist haigetega ja ebameeldivatest olukordadest/inimestest.»

«Rasedus areneb omasoodu. Naise keha suudab viljastunud munarakust täitsa iseseisvalt, ilma välise sekkumise ja juhendamiseta, loote, ja lõpuks väikese täiusliku inimese kasvatada. Ega jälgimistoimingud seda protsessi kuidagi parandada ei saa.»

Mida lapseootel ema võiks oma tervise juures jälgida?

«Ohumärgid on veritsus, tugev alakõhuvalu (va sünnituse ajal), lootevee lekkimine, loote liigutuste oluline vähenemine.

Tähelepanu tuleks pöörata ka kehakaalule, mida saab ju täitsa ise jälgida, tursete esinemisele. Peavalu korral võiks mõõta vererõhku.

Haigestumise korral konsulteerida oma perearsti või nõuandetelefoniga. Rasedusega seotud murede või küsimuste korral helista või kirjuta oma ämmaemandale või ämmaemanda nõuandetelefonile.»

Mida soovitate praegustele emadele oma tervise, eelkõige vaimse tervise hoidmiseks, ärevuse leevendamiseks? Kuidas kinnitada naistele, et nad ei jää selles olukorras üksi?

«Uudiste kuulamine-vaatamine tõstab ärevustaset. Tee igal hommikul lahti terviseameti koduleht. Sellest piisab! Ära usu sotsiaalmeedias levivaid kuulujutte! Kui satud mõnele kohutavale uudisele või kuulujutule, kontrolli enne, kui uskuma jääd ja ärevusse satud.»

«Tegele kõige sellisega mis meeldib ja hinge kosutab: loe häid raamatuid, liigu looduses, vaata filme, kuula muusikat. Joonista, meisterda või maali.»

Kas te pooldate praeguseid eriolukorra tingimusi?

«Mõned otsused on mõistlikud ja teised mitte. Mõned neist mittemõistlikest on aga ainsad võimalikud meie piiratud ressursside juures, ja nendega peab lihtsalt leppima. Elu ei peagi kogu aeg kerge olema. Rasked olukorrad kasvatavad ja õpetavad tõelisi väärtusi hindama.

Loodan, et info levib, sest tunnustatud Briti The Royal College of Obstetricians and Gynaecologists (RCOG) soovitused erinevad oluliselt meil kehtestatud reeglitest.

Loodan väga, et Euroopa kolleegidest võetakse eeskuju ning lõpetatakse tervete tugiisikute sünnitusele mittelubamine ja samuti emade ja laste nakkuskahtluse korral eraldamine ning imetamise mittesoovitamine.»

Kas eriolukorra tingimused võivad luua hoopis olukorra, milles inimesed hakkavad loomulikumaid sünniprotsesse ja looduslikumaid alternatiive otsima?

«Ega me tegelikult ju keegi ei tea, milleni need suured muutused, mille Covid-19 pandeemia maailmas kaasa on toonud, inimkonda suunavad. Suured muutused on toimumas, nii väärtushinnangutes kui tegutsemisviisides. Jälgin huviga ja aitan nii, kuidas võimalik, et meie pered väljuksid sellest segadusest võimalikult tervena. Kas see tähendab looduslikumaid-loomulikumaid valikuid, ei oska ennustada.»

Kuidas näete praegust suhtumist Eestis, kas kodusünnitus on endiselt tabuteema?

«Suhtumine kodusünnitusse on normaliseerumas. See on selge, et sünnitusmajas sünnitamine on üle 60 aasta olnud sotsiaalne norm ja osa kultuurist.»

«Uued tavad, isegi kui need on hästi unustatud vanad, vajavad oma eluõiguse saamiseks aega. Inimesed on kuulnud, et nüüd on hakatud jälle kodus sünnitama, aga ega need, keda see otseselt ei puuduta, ei ole sellega ka kursis.»

«Aga arvestades nende inimeste hulka, kes kodusünnituse sooviga mulle ja teistele ämmaemandatele viimaste nädalate jooksul on helistanud või kirjutanud, on kodusünnitus palju rohkemate inimeste mõtetes alternatiivseks võimaluseks, kui ma oleks arvatagi osanud. Usun, et kodusünnitusel on tulevikku. On oluline, et ämmaemandad oskaksid sünnitajaid abistada ja toetada ka ilma toetava haiglastruktuuri ja aparaatideta. Et säiliks see kild rahvakultuurist ja käelistest oskustest, mis on seotud raseduse ja sünnitusega.»