Perearst selgitab, keda koroonaviirus rohkem ohustab

Prantsuse parameedikud patsienti haiglasse viimas.

FOTO: Nicolas Beaumont/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Millised inimgrupid ja miks on koroonaviirusest rohkem ohustatud, kirjutab perearst Piret Rospu blogis «Sinu terve laps».

Mõistete meeldetuletuseks: SARS-CoV-2 on uus koroonaviirus, mis levib ja COVID-19 on selle viiruse poolt tekitatud haigus.

Eakad

Kui eelmises postituses sai näidatud, et uude koroonaviirusesse haigestuvad inimesed kõikidest vanusegruppidest, siis COVID-19 raskest kulust, tüsistustest ja surmast on selgelt rohkem ohustatud eakad. Risk suureneb koos vanuse numbriga. Hiinas olid üle pooled surnutest vanuses 50+, Itaalias on suurem osa surnutest vanuses 60+ ja surnute mediaanvanus (variatsioonirea keskmise liikme väärtus – toim.) 81 aastat.

Surmaga lõppeva haiguse tõenäosus oli Hiinas 40-aastaste ja nooremate hulgas <1% ja üle 90-aastaste hulgas 50%. Muidugi võib seda ka lugeda teistpidi – pooled 90-aastased ja vanemad haigestunud võivad loota haigusest välja tulemisele.

Üldine surmavusmäär oli Itaalias 7,2%, mis on märkimisväärselt kõrgem Hiina 2,3%-st. Sealjuures on vanusegruppides 0-69 aastat näitajad Hiinas ja Itaalias täiesti sarnased, aga erinevus tuleb just üle 70-aastaste ja eriti üle 80-aastaste inimeste osas. Selle kohta ei ole kindlat ühte selgitust, aga paar asjaolu siiski. Esiteks erinev testimine. Ja teiseks, mingi hetk märgiti Itaalias kõigil surnutel surma põhjuseks COVID-19, kohe kui SARS-CoV-2 test positiivseks osutus. Pole põhjust arvata, et COVID-19 pandeemia ajal inimesed teistel põhjustel ei sure, aga teadmata põhjusel surnutele tehti esimese asjana SARS-CoV-2 test ja positiivse tulemuse korral edasi ei uuritud – ilmselt niisugune praktika ülehindab koroonaviiruse surmasid.

Eakad põevad noortest kauem: keskmine aeg tervenemiseni oli ühe Hiina uuringu andmetel 20-29-aastaste hulgas 27 päeva, 50-59-aastaste hulgas 32 päeva ja üle 70-aastaste hulgas 36 päeva. Samas aeg sümptomite tekkest surmani on vanemate hulgas lühem: 11 päeva >70-aastastel ja 20 päeva noorematel. Eks seegi viitab haiguse raskemale kulule just eakate hulgas.

Kaasuvad haigused

Ka see on laialt teada, et COVID-19 raskest kulust on rohkem ohustatud raskete krooniliste haigustega inimesed. Praeguseks pole teada, kas kaasuvad haigused lihtsalt peegeldavad raskemate patsientide kõrgemat vanust või suurendavad haigused ise veel kuidagi COVID-19 raske kulu riski. Igatahes on surmavusmäär eelnevalt tervete nakatunute hulgas umbes 0,9% ja kaasuvate haiguste esinemise korral palju kõrgem:

  • südame-veresoonkonnahaigustega patsientide hulgas 10,5%
  • diabeediga patsientide hulgas 7,3%
  • krooniliste hingamisteede haigustega patsientide hulgas 6,3%
  • vähiga patsientide hulgas 6%.

Kõige rohkem on esil olnud just südame-veresoonkonnahaigustega patsiendid. Suures osas uuringutest on kõige sagedasem kaasuv haigus olnud just kõrgvererõhktõbi (mis on muidugi ka kohutavalt laialt levinud haigus), palju on esinenud ka pärgarterite lupjumist ehk ateroskleroosi, südamepuudulikkust ja kodade virvendusarütmiat. Märgitud on veel ajuveresoonte haigusi, diabeeti, aktiivset vähki viimase viie aasta jooksul, kroonilist neerupuudulikkust. Harvem on olnud rida erinevaid diagnoose, näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, dementsus või krooniline maksahaigus.

Lühike analüüs Itaaliast näitab, et 99%-l surmaga lõppenud haigusjuhtudest oli vähemalt üks krooniline haigus, kusjuures ligi pooltel surnutest oli eelnevalt juba kolm või enam kroonilise haiguse diagnoosi. Alla 50-aastaste hulgas esines 17 surmajuhtu, kusjuures kõigil viiel alla 40-aastaselt surnul oli igaühel mõni varem diagnoositud tõsine krooniline haigus.

Kui SARS-CoV-2 kasutab rakkudesse sisenemiseks angiotensiini konverteeriva ensüümi 2 retseptorit (ACE2 retseptor), siis meedikutel ja vererõhuravimeid tarvitavatel inimestel on võib-olla huvitav teada, et AKE-inhibiitorite või ARB-ide kasutamisel pole leitud mingit mõju suremuse või hoopis kiirema paranemise tõenäosusele.

Kõrge vererõhk ja diabeet on muidugi väga laialt levinud haigused, täiesti arusaadavalt tekib praegu küsimus, et kui olen oma vererõhkusid või veresuhkruid väga hoolsalt ravinud, kas siis ehk on COVID-19 raske haigestumise risk madalam kui oleks näiteks täitsa kontrollimata haiguste puhul? Sellele küsimusele praegu vastus puudub, sest statistikat on tehtud puhtalt diagnooside kokku lugemise tasemel ja täpsemalt sinna haiguste sisse minu teada pole veel vaadatud. Üldiselt aga püüaks kroonilised haigused võimalikult hästi kontrolli all hoida, sest mingi igapäevaloogika ütleb, et mida parem seis oli enne, seda paremad šansid on ka nakatumisest puhtalt välja tulla.

Eks siin on ka erinevates riikides statistikaga ja haiguslugude kättesaadavusega mingit jantimist olnud. Näiteks on leitud, et krooniliste hingamisteede haigustega patsiente (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, bronhiektaasiatõbi, interstitsiaalsed kopsuhaigused) on haigestunute hulgas sootuks vähem kui üldpopulatsioonis, aga see on küll natukene kahtlane. Ja Saksamaal oli vähemalt mingil hetkel info, et kõik haigestunud olid eelnevalt kõik täiesti terved – tõenäoliselt on siin ikkagi tegemist terviseandmete kättesaadavuse probleemiga, mitte sellega, et Itaalias on enamus surnutest eakad paljude haigustega ja Saksamaal järsku kõik eelnevalt terved.

Lisaks on viiteid, et COVID-19 raskest kulust on enam ohustatud ülekaalulised inimesed kehamassiindeksiga >25 kg/m2. Jällegi pole teada, kas ülekaal ja rasvumine ise toovad kaasa kõrgema raske haiguse riski või peegeldab suur kehakaal kaasuvate haiguste sagedasemat esinemist. Igatahes oli ühes uuringus surnute hulgas 88% ülekaalulisi ja terveks saanute seas ainult 19% ülekaalulisi.

Kas suitsetamine suurendab COVID-19 raske kulu tõenäosust? Lõplik kohtuotsus pole veel valmis, aga neljast uuringust, mis vastavat küsimust kaalusid, leiti suitsetamisel riski suurendav mõju ainult ühes. Kõigi nelja uuringu andmeid kokku võttes kaldub kaalukauss pigem sinnapoole, et aktiivne suitsetamine COVID-19 kulgu nagu ei mõjuta.

Lootust annab teadmine, et ka kõrges eas ja tõsiste krooniliste haiguste olemasolul ei ole COVID-19 diagnoos veel kindel surmaotsus. Hiinast pärineb juhtumikirjeldus, kus siirdatud neeruga ja pikaajalisel immuunsust pärssival ravil patsiendil tekkis COVID-19 kopsupõletik ja inimene tuli sellest täiesti kenasti välja.

Mehed või naised?

Esialgsetes kirjeldustes oli väga tugev meeste domineerimine haigestunute hulgas – isegi kuni 73% haigestunutest olid mehed. Ajapikku meeste osakaal erinevates kirjeldustes langes ja viimastes analüüsides on mehi ja naisi haigestunute hulgas juba üsna pooleks.

Selline meeste ja naiste osakaalu esialgne erinevus võib peegeldada Hiina ühiskonnakorralduslikke iseärasusi, millega ma küll üldse kursis pole, aga näiteks et mehed käivad rohkem tööl ja liiguvad enam kodust väljas? Või et kui naised haigestuvad, peavad nad rohkem iseseisvalt hakkama saama ja ravivad ennast kodus, samas kui mehed pöörduvad kergemini? Mehed kindlasti ka suitsetavad Hiinas rohkem kui naised, kuigi nüüd juba on kõhklus, kas see üldse tähtsust omabki. Suuri haigestunute arvusid vaadates igatahes ei paista, et viirus mehi kuidagi eelistatult nakataks, bioloogiline vastuvõtlikkus sugude vahel näib olevat pigem ühetaoline.

Ja muide – ka vastupidi. Hiinas 55 asümptomaatilise nakatunu hulgas oli naisi 33 ja mehi 22. Nende asümptomaatiliste nakatunute vanus jäi vahemikku 30-49 aastat, kusjuures selguse huvides peab ütlema, et 1-7 päeva jooksul kujunes 39-l neist siiski tüüpiline COVID-19 haiguspilt.

Samas oli surmavusmäär seni kõige suuremas ligi 45 000 patsiendi andmete analüüsis meestel selgelt kõrgem kui naistel – 2,8% ja 1,7%. Ka Itaalias on soolised erinevused väga esil: naisi oli surnute hulgas 30%, kõik alla 40-aastased surnud olid mehed ja lisaks oli surnud naiste keskmine vanus (83 aastat) kõrgem kui surnud meeste oma (79 aastat).

Niisugustele soolistele erinevustele ma praegu küll mingit selgitust leida ei oska, eks hiljem vaadatakse nendesse andmetesse rohkem sisse ja tekivad teadlastel ka mingid oletused.

Kokkuvõte

Riskigruppi kuuluvad eakad – mida kõrgem vanus, seda suurem risk kahepoolse kopsupõletiku ja hingamispuudulikkuse tekkeks. Kaasuvatest haigustest toovad kõrgema COVID-19 riski kaasa südame-veresoonkonnahaigused, seal hulgas kõrgvererõhktõbi, aga ka diabeet, kroonilised hingamisteede haigused, kasvajavastane ravi ja immuunsüsteemi tööd mõjutav ravi. Kas mehed haigestuvad ja/või surevad rohkem ja miks? See vajab veel täpsustamist paremate uuringutega.