Hiina juhtivteadlane George Gao: maski mittekandmine on suur viga (4)

Jaanuaris oli dr George Gao osa Hiina tiimist, kes korraldasid esimese isolatsiooni ja eraldamise SARS-CoV-2 nakatunutele. Dr Gao on avaldanud kaks laialdaselt loetud artiklit epidemioloogiliste ja kliiniliste uuringute kirjeldustega koroonaviirusest teadusajakirjas The New England Journal of Medicine ja kolm uurimustööd teadusajakirjas The Lancet. Teadlane oli samuti osa Hiina tiimist, kes koostasid ühismissiooni raporti koostööks Maailma Terviseorganisatsiooniga. 

Dr Gao teenis doktorikraadi biokeemias Oxfordi ülikoolis ning jätkas uuringuid Harvardi ülikoolis immunoloogias ja viroloogias. Tema uurimistöö keskendub õrnade lipiidsete membraanidega viirustele, mille hulka kuulub ka SARS-CoV-2. Teaduslik uuring täpsustab muuhulgas seda, kuidas sellised viirused rakkudesse sisenevad ja liikide vahel liikuvad.

Dr Gao rõhutas intervjuus, et parim, mida riigid saavadki viirusega võitlemiseks teha, on karantiini ja liikumispiirangute kehtestamine, mis on peamine esmane meetod respiratoorsete haiguste seljatamiseks. «Esmalt kasutasimegi mittefarmatseutilisi streteegiad, kuna meil ei ole veel kindlaid ravimeid ega vaktsiine. Igal juhul on oluline isolatsioon. Lõpuks tulebki piirata liikumist ehk cordon sanitaire.»

«Selle juures peab olema mõistmine ja konsensus. Selleks on vaja väga tugevat valitsust, nii omavalitsuslikul kui riiklikul tasandil. Vaja on järelvaatajaid ja koordinaatoreid, kes rahvaga otse suhtlevad. Superviisorid peavad teadma, kes on pidevalt lähikontaktides, kes on võimalikud nakatajad. Järelvaatajate tööks on olla väga tähelepanelik, sest nemad on ennetustöö võtmeks,» selgitab dr Gao.

Küsimusele, mis vigu riigid praegu ennetustöös teevad, vastab dr Gao, et Ameerika Ühendriikides ja Euroopas ei kanta piisavalt maske. «Viirus kandub edasi piiskade ja lähikontakti kaudu. Kehavedelikud mängivad siin suurt rolli.»

«Pead kandma maski, sest kui räägid, eraldub alati sülge. Mõned inimesed on ilma nähtavate sümptomiteta või on sümptomid alles avaldumas. Kui need inimesed kannavad maski, aitab see ennetada seda, et sülg viirust edasi ei kannaks ega teisi nakataks.»

Teistest kontrollmeetmetest olid Hiinas olulised kraadimisvahendid. «On vaja mõõta inimeste temperatuuri nii tihti kui võimalik, et hoida kõrge palavikuga inimesi eraldatuna,» lisab doktor.

«Teine oluline küsimus on viiruse stabiilsus meie keskkonnas. Inimesed arvavad, et viirus on tundlik pindade temperatuurile ja niiskusele. Kuid Ameerika ja Hiina uuringutest näib hoopis, et koroonaviirus on hävinemisele väga vastupidav. Viirus on võimeline ellu jääma mitmes keskkonnas. See asjaolu vajab edasisi teaduslikke vastuseid.»

Inimesed, keda testiti viiruse suhtes positiivseks, saadeti Hiinas isolatsiooni ja peredest kohe eemale, isegi kui neil ilmnesid kerged sümptomid. Dr Gao leiab, et kõiki nakatunuid tuleb isoleerida. «See peaks toimuma kõikjal. Viirust saab kontrollida vaid nii, et eraldad nakkusallika. Seepärast ehitasimegi moodulhaiglaid ja muutsime staadionid haiglateks.»

Küsimustele, miks teatas Hiina viirusest avalikult hiljem, kui sellest teati, vastab dr Gao, et teavet jagati koheselt teadlaste ja meditsiinispetsialistidega, kuid oli vaja oodata, et see paanika ennetamiseks seadusandjatega kooskõlastataks.

«Keegi Hiinast ei oleks arvanud, et see viirus tekitab pandeemia. See on esimene mitte gripipandeemia meie ajaloos.»

«Alguses puudus detailne epidemioloogiline andmestik. Juba algusest oli see segane ja peidetud viirus. Sama kehtib Itaalia, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide puhul: alguses arvasid kõik teadlased, et tegemist on lihtsa viirusega,» selgitab teadlane olukorda. 

Dr Gao lisab, et viirust on ebamõistlik kutsuda «Hiina viiruseks», kuna see hõlmab tervet planeeti.

«Viirus on meie ühine vaenlane, mitte isiku ega riigi vaenlane.»

Dr Gao ei ole veel kindel, kas viiruse läbipõdenud inimestel tekib immuunsus. «Meil ei ole kindlasti immuunsust veel tekkinud. Ootame kindlamaid tulemusi antikehade testidest, et öelda, mitmed võivad olla uuesti nakatunud.» 

Hetkel on Hiinas suurimaks ohuks uued haigusjuhtumid, mis riiki sisenejatelt edasi kanduvad. Samuti töötatakse aktiivselt ravimite ja vaktsiide loomise kallal.

Hetkel testitakse ravimeid ahvide ja hiirte peal, kuna nende organismis on sarnaselt inimestega AKE2 retseptorid. Teadlane selgitab, et nende retseptorite kaudu liidab koroonaviirus end inimese organismiga.

Paljud teadlased peavad remdesiviri kõige lootustandvamaks ravimiks, mida hetkel testitakse. Dr Gao informeerib, et esimesed kliinilised ravimitulemused saabuvad Hiinast aprillis.