Koroonaviiruse ravis võib võtmerolli omada haigusest paranenute veri

Belgia meditsiinitöötaja testimas koroonaviiruse puhangu leevendamiseks täiustatud hapnikumaske.

FOTO: Kenzo Tribouillard/AFP/Scanpix

Taaselustatud on vana idee infektsioonide vastu võitlemiseks – passiivne immuunsus –, kuna koroonaviiruse vastu veel vaktsiini ega ravi ei ole. Kui see toimib, kasutatakse Covid-19st taastunud inimeste vereplasmat tervishoiutöötajate kaitsmiseks ja haigete tervise turgutamiseks, vahendab Washington Post.

Võimalik ravi põhineb meditsiinilisel kontseptsioonil, mida nimetatakse passiivseks immuunsuseks. Infektsioonist taastunud inimestel tekivad antikehad, mis ringlevad veres ja suudavad patogeeni neutraliseerida. Plasma infusioon – selge vedelik, mis jääb üle vererakkude eemaldamisel – võib tugevdada organismi vastust viirusele, andes immuunsüsteemile olulise tõuke. Seda lähenemisviisi on kasutatud lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja gripi vastu.

«Taastunud inimestel võib veres olla midagi väga kasulikku,» ütles Johns Hopkini Bloombergi rahvatervise kooli molekulaarse mikrobioloogia ja immunoloogia õppetooli juhataja Arturo Casadevall. «Seda on meditsiinis kasutatud 120 aasta jooksul, ja see on hästi teada.»

Casadevall loodab, et ravi, mida nimetatakse «taastuvaks plasmaks», pakub lühiajalist leevendust patsientide arvu suurenemisega silmitsi seisvale meditsiinisüsteemile, kus pole heakskiidetud ravimeid ega vaktsiine. Kuid tema ja kolleegid seisavad silmitsi regulatiivsete, logistiliste ja teaduslike väljakutsetega, et luua protsess, mida ei saa lõppkokkuvõttes võimaldada kõikidele. Teadlased peavad pärast haigusest taastumist koguma inimestelt vereplasma, seejärel seda testima, et teha kindlaks, kas see on tõenäoliselt haiguse vastu tõhus, ja edastama selle patsientidele.

Nakkushaiguste spetsialistid jagavad teavet rohujuuretasandi võrgustike kaudu, aidates üksteisel luua kliiniliste uuringute kavandeid ja ideid, kuidas paremini skriinida plasmat viirusega võitlevate antikehade suhtes.

New Yorgi valitsusjuht Andrew M. Cuomo teatas, et tema osariik alustab ravi proovimist patsientide abil, kes on põdenud koroonaviiruse põhjustatud haigust Covid-19. Toidu- ja ravimiamet teatas teisipäeval, et see aitab hõlbustada juurdepääsu eksperimentaalsele ravile, rõhutades samal ajal vajadust tagada ohutus ja tõhusus. New Yorgi Mount Sinai tervishoiusüsteem teatas sel nädalal, et plaanib alustada antikehaderikka plasma ülekandmist taastunud patsientidelt raskelt haigetele inimestele.

Esiteks peavad eksperdid välja töötama antikehade taseme mõõtmise testid ja seejärel kasutama neid antikeharikaste doonorite tuvastamiseks, mis aitaks teistel haiguse vastu võidelda. Plasma peab olema ohutu ja haigusvaba, mitte ainult teistest vere kaudu levivatest patogeenidest, vaid ka uudsest koroonaviirusest.

Plasmat võiks kasutada haigete inimeste raviks ja tervishoiutöötajate haiguste ennetamiseks, ütles Casadevall, eriti neil, kellel on korduva kokkupuute tõttu haiguse tekkimise oht suurim.

«Taastaval plasmal on roll – juba üle 100 aasta. Me teame, et see kraam töötab,» ütles Bostoni Dana-Farberi vähiinstituudi nakkushaiguste arst Wayne A. Marasco. «Kui teete seda õigesti ja kogute nakatunud inimestelt plasma, võite saada kaitsvaid antikehi, mida saab infundeerida teistesse inimestesse.»

Ravi kättesaadavus on tõenäoliselt erinev. Paljud haiglad võistlevad kliiniliste uuringute loomise üle, mis oleks avatud konkreetsetele kriteeriumidele vastavatele patsientidele. USA ravimiamet on loonud ka raja «hädaolukorras kasutamiseks» – viis, kuidas raske või otseselt eluohtliku haigusega inimesed pääsevad ravile. Kuid lahendada tuleb palju logistilisi küsimusi, sealhulgas küsimus, kes maksab eksperimentaalse ravi eest.

Tartu Ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf rääkis Vikerraadio saates «Uudis+», et neil on läbi arutatud võimalused erinevate ravimite kasutamiseks kliiniliste uuringute monitoorimise käigus, vahendas ERR eile. «Vaatame üksipulgi läbi tõenduspõhise kirjanduse ja teeme endale vastavad juhised, millistel haigetel me seda saame kasutada ja millistel mitte ning kuidas me neid ravitulemeid dokumenteerime,» ütles Starkopf.

«Räägitakse ju ka koroonaviirust juba läbipõdenud haigete vereplasma kasutamisest ehk neil tekkinud antikehade piltlikult öeldes ülekandmisest vasthaigestunud haigele. Ka selle kohta on väga palju infot praegu kirjanduses liikumas. Me hoiame nii-öelda kogu aeg kätt pulsil ja viime ennast kurssi värskemate uudistega,» lisas ta.