Dr Hasso Uuetoa: kardan, et peame kõik selle haiguse läbi põdema, enne kui elu normaliseerub

Hasso Uuetoa

FOTO: Mihkel Maripuu

Tippkardioloog Hasso Uuetoa annab soovitusi, kuidas end viiruse eest kaitsta, ning pakub ideid, mida peaks tegema, et kriisiga paremini toime tulla.

Uuetoa, kes jagab end tavaolukorras Göteborgi ülikoolihaigla ja Eesti kliinikute vahel, läks kriisi ajal appi Kuresaare haigla arstidele.

Uuetoa töötas pärast arstiteaduskonna lõpetamist kardioreanimatsiooni osakonnas, mis hiljem nimetati ümber kardiointensiivravi osakonnaks. «Seega on mul ka intensiivravi arsti baasteadmised kuskil tolmukihi all endiselt olemas. Aga haigla vajab praegu appi lihtsalt arsti diplomiga inimesi, nende käsi ja päid. Hea meelega abistan kolleege kardioloogilistes küsimustes ja olen väga tänulik kolleegidele, kes abistavad mind nendes küsimustes, millega ma viimased aastad tegelenud ei ole. Kuressaare haigla personal on väga meeldiv ja sõbralik ning toetav,» rääkis Uuetoa intervjuus Uutele Uudistele.

Arst märgib, et Rootsi lõpetas samuti plaanilise töö mõni nädal tagasi, kuna vabalt liikuvad plaanilised haiged on üheks peamiseks viiruse haiglasse toojaks. Erakorraline töö jätkub.

Uuetoa tõdeb, et Eesti suurimas nakkuskoldes vabatahtlikuna töötades kardab ka tema nakatumist. «Proovime järgida kõiki reegleid ja loodame et kaitsevahendeid jätkub. Ma paraku kardan, et me peame kõik selle haiguse mingil moel läbi põdema, enne kui elu päriselt normaliseerub. Küsimus ongi pigem selles, et kuidas haigestuda nii, et haigus võimalikult kergelt kulgeks ja immuunsus tekiks ilma kopsukahjustuseta,» sõnas Uuetoa.

«Praegu me võitleme ju valdavalt selle eest, et inimesed ellu jääksid. Kui suure kopsukahjustuse inimesed saavad, selgub paraku hiljem. Sellel viirusel spetsiifiline ravi puudub. On olemas toetav ravi, aga tugevad tõenduspõhised teadmised selle haiguse ravi kohta puuduvad. Proovime kasutada erinevaid nippe, mis rahvusvahelisest teaduskirjandusest meieni jõuab,» lisas ta.

Uuetoa tõdeb, et peab tänama Rootsi kolleege, kuna Göteborgi haigla on ülikooli haigla, ja värsketele artiklitele saab ta juurdepääsu just tänu Rootsis töötamisele. «Tartu Ülikooli kliinikumi töötajatel oli ka vähemalt vanasti juurdepääs teadusajakirjadele, aga teistel haiglatel selliseid võimalusi kõikidel ei ole, mis on suur probleem ja vajaks riiklikku koordineerimist, mitte praegu, aga tulevikus,» märkis Uuetoa.

Esimene reegel, kuidas inimesed Uuetoa sõnul praeguses olukorras kaaskondlasi ja tervishoiutöötajaid aidata saavad, on vältida nakatumist. Arst lisab, et koju ei pea end siiski lukustama need, kes saavad tööd teha oma töökojas või firmas nii, et nakkusoht puuduks. Haiged peavad aga püsima kodus kuni perearsti uue korralduseni. «Ma ei usu, et epidemioloogiliselt oleks see suur probleem, kui mererannas 2 + 2 reeglit järgides inimesed värskes õhus teineteisest mööduvad, seda muidugi juhul, kui üks nendest ei köhi ega aevasta, sellisel juhul on reeglid teised ja nakkumise oht on suurem ja sõltub isegi tuule suunast.»

Uuetoa nentis, et tema arvates vajaks Kuressaare haigla hästi korraldatud puhastusteenust. «Saaremaa ärimehed, kelle poed on kinni ja kellel on need masinad, mis muidu kaubanduskeskustes põrandaid pesevad, võiksid panna seljad kokku ja võtta haiglaga ühendust. Eriti super oleks, kui need masinad saaksid kasutada desinfitseerivaid lahuseid,» ütles arst. Paar korda nädalas peaks ka seinad vastava vahendiga üle pesema.

Uuetoa arvates oleks jumet ideel, kui keegi saaks haiglat varustada T-särkide ja normaalsete dressipükstega, susside-sokkidega ning suudaks korralda tsentraalse pesemise.

Uuetoa arvates ei ole riik olnud selliseks kriisiks valmis. «Ei oleks olnud vale osta terveks järgmiseks aastaks näiteks maskide varu ette ära juba jaanuaris, sest nende säilimise aeg on pikem ja me oleksime jõudnud need vabalt ära kasutada ka olukorras, kui kriisi poleks tulnud.»

Uuetoa sõnul on suureks probleemiks teadmiste puudumine, kuna maakondadest on kadunud nakkushaiguste osakonnad.

Mida igaüks ise viiruse leviku tõkestamiseks teha saab?

«Mina olen maski kandmise usku ja soovitan seda kõigil tungivalt teha. Usun, et see on see tee, kuidas me nakkuse levikut saame oluliselt langetada või vähemalt aeglustada või tänu maskile tabab meid vähem viirusi korraga ja me põeme äkki selle haiguse kergemini läbi.

Selline veendumus ei põhine vaid usul, vaid teaduslikud uuringud ja retrospektiivsed statistilised analüüsid toetavad seda seisukohta. Ka iseõmmeldud maskist, eriti kui seda kombineerida mingi visiiri moodi näokaitsega, oleks palju abi.»

Uuetoa juhib aga tähelepanu, et maski ei tohiks näppida, sest käed võivad olla saastunud ja nii viime infektsiooni nina ja suu juurde. Samuti ei tohiks maski kätega katsuda, sest käed saastuvad ja ukselinke ja liftinuppe katsudes need saastuvad ja nakatuda võivad teised.