Koroonaviiruse ja antimikroobse resistentsuse ühine alus (1)

Maailma Terviseorganisatsioon on kirjutanud, et ilma kiirema tegutsemiseta jõuame post-antibiootikumide ajastusse, milles lihtsad nakkushaigused muutuvad inimesele aina enam surmavaks, kuna bakteritel ja viirustel on tekkimas antimikroobne resistentsus.

Terviseamet teatab, et antimikroobne resistentsus on mikroobide võime muutuda vastupanuvõimetuks neile seni toiminud preparaatidele ja üks kriitilisemaid probleeme on seni tavaliste infektsioonhaiguste raviks kasutatud antibiootikumide kasutusvõimaluste kadumine. 

ÜRO teatab, et 2050. aastaks sureb 10 miljonit inimest igal aastal antibiootikumidega ravitavatesse haigustesse.

Miks tekib antimikroobne resistensus?

Kindlasti ei saa väita, et antibiootikumide kasutusvõimalused ära kaovad, kuna neid meie tulevastele põlvedele ei jätku. Muret tekitab asjaolu, et neid satub inimese organismi liiga palju ja vaja on leida uued ravivõimalused.

Antibiootikumide resistentsuse põhjuseks on ravimite valesti ja liiga rohke kasutamine, vahendab Whitmanwire. Antimikroobsetele preparaatidele on näiteks resistentsed MRSA ja salmonella. Kõige tõenäolisem lahendus on antibiootikume välja kirjutada vaid äärmisel vajadusel.

Probleem ei tulene aga mitte ainult preparaatide raviks kasutamisest. Inimesed kasutavad raviks vaid 20% toodetud antibiootikumidest, ülejäänu kasutatakse tapamaja loomadel.

Bakteriaalsete haiguste ekspert Lance Price väidab, et meie toidusüsteemi alus põhineb antibiootikumide pideval kasutamisel loomade tarbeks ja see tekitab olukorra, milles tekib ka inimestel antimikroobne resistentsus. Tarbime palju liha, mis sisaldab antibiootikume, ning ravime tekkinud põletikke ja haigusi samuti antibiootikumidega.

Mis seos on sel koroonaviirusega?

Koroonaviirus, nagu MERS ja SARS, on zoonoosid ehk loomadelt inimestele kanduvad haigused. Haigused võivad olla tekkinud põhjusel, et loomad elavad ebaloomulikes tingimustes, inimestele tarbimiseks.

Metsikute loomade müümine ja tarbimine, ökosüsteemide hävitamine ja metsade põletamine on kõik riskid, mille tõttu kanduvad surmavad mikroobid inimeste populatsiooni, vahendab TheBulletin.

Ameerika Ühendriikides sureb 35 000 inimest igal aastal bakteriaalsetesse ja viraalsetesse haigustesse, mis on vastupidavad ravimitele. Põletike, rasvumise ja südamehaiguste põhjuseks on aga liha liigtarbimine. Immuunsüsteemi nõrgenedes oleme vastuvõtlikumad koroonaviirusele ja teistele viirushaigustele. 

Sellest, kuidas järgnevatel aastatel muudetakse või ei muudeta loomaturgude eksisteerimist ning ülemaailmset lihatarbimist ja -kasvatamist, oleneb, kas meie rahvastik elab üle tulevikus sarnased pandeemiad ja teised haigused, mis ei allu antimikroobsele ravile.