UURING: inimeste rahulolu Eesti tervishoiusüsteemiga on kasvanud

Arstiabi kättesaadavust peavad heaks enam kui pooled Eesti elanikest ning see on ühtlasi ka kõrgeim mõõdetud tulemus alates 2011. aastast. Eesti riikliku ravikindlustuse ehk haigekassaga olid mullu rahul kaks kolmandikku Eesti elanikest (66 protsenti). Võrreldes 2018. aastaga on elanike rahulolu haigekassaga paranenud 8 protsenti.

Uuringu «Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile» eesmärk on igal aastal saada ülevaade Eesti elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest.

Uuring on kättesaadav siit.

Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on elanikkonna hinnang nii haigekassa tööle kui ka üleüldisele arstiabikorraldusele viimaste aastatega oluliselt positiivsemaks muutunud. «Elanikonna rahulolu Eesti tervishoiusüsteemiga on jõudnud viimaste aastate kõrgemaile tasemele. See on hea indikaator tervishoiusüsteemi erinevatele pooltele, et me liigume õiges suunas ja inimesed väärustavad meie riigi tervishoiukorraldust. Nii hea tulemus on võimalik ainult tänu meie tervishoiuteenuste osutajatele. Sügav kummardus ja suur tänu meie tublidele meditsiinitöötajatele suurepärase töö eest,» lisas Laane.

Ühel või teisel moel on tervishoiuga kokku puutunud praktiliselt kõik Eesti elanikud. Kõige sagedamini on ostetud retseptiravimeid (77%), külastatud perearsti või -õde (75%), käidud hambaarsti juures (62%) ning pea pooled (49%) on käinud eriarsti vastuvõtul.

Eelmise aastal olid inimesed kõige rohkem rahul eriarstiabiga, ligi üheksa patsienti kümnest (89%) jäid oma viimase arstivisiidiga rahule. «Elanikonna rahulolu eriarstiabiga on püsinud stabiilselt kõrge, sest meie arstid teevad head ja kvaliteetsed tööd,» kinnitas Laane. Eelmisel aastal kasutas eriarstiabi teenuseid 778 000 inimest. Seejuures olid uuringu kohaselt üle poole inimestest rahul eriarsti vastuvõtule pääsemisega. Ligi veerand vastanutest väitsid, et nad said arsti juurde nädalaga või kuni nelja nädala jooksul. Pooled väitsid, et nad ootasid eriarsti vastuvõttu enam kui kuu aega.

Möödunud aastal toimus üle seitsme miljoni perearsti või -õe vastuvõtu. Viimase perearstiabi külastusega jäid rahule kaheksa inimest kümnest. «Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks on tema perearst või -õde. Seejuures on hea tõdeda, et elanikkond on perearstiabiga jätkuvalt rahul,» ütles Laane. Uuringu kohaselt said enam kui neljandik Eesti elanikest perearsti või -õe vastuvõtule samal päeval, 42% sai perearstiga nõu pidada 2–3 tööpäeva jooksul ja 18% pidi ootama 4–5 tööpäeva.

Eelmisel aastal külastas hambaarsti kuus inimest kümnest, seejuures hambaarsti külastusega jäi rahule 82% inimestest. Need, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, tõid peamise põhjendusena välja hammaste piisavalt hea seisukorra (39%). Välja toodi ka majanduslikke põhjusi (29%), kuid võrreldes kolme-nelja aasta taguse ajaga mainitakse seda oluliselt harvem (2015. aastal 46% ja 2019. aastal 29%). «See, et üha vähem inimesi jätab hambaarsti juurde minemata majanduslikel põhjustel, kinnitab selgelt, kui vajalik oli ja on haigekassa hambaravihüvitis,» tõdes Laane.

Möödunud aastal külastas erakorralise meditsiini osakonda (EMO) viiendik Eesti inimestest. Peamise põhjusena satuti EMOsse ootamatu haigestumise või vigastuse tagajärjel. Kõige rohkem sattusid EMOsse naised, 15–24-aastased noored ja (üli)õpilased.

Tulevase tervisekassa suunas liikudes rõõmustab Rain Laanet eelkõige see, et uuringu kohaselt on eestimaalaste teadlikkus tervislikest eluviisidest ja haiguste ennetamisest üsna hea.

«Enamik meist teab, et tervena püsimiseks on oluline aktiivne ja liikuv elustiil ning tervislik toitumine. Üle poolte eestimaalastest saab aru, kui oluline on haiguste ennetamiseks stressi vähendada, sõeluuringutel osaleda ja ennast vaktsineerida. See protsent võiks täna juba oluliselt kõrgem olla, sest keskmiselt elab eestlane tervena ainult 54,2 aastat,» tõdes Laane. Tema sõnul tuleb meil kõigil tervislikumalt käituda, sest haiguste ennetamine on kordades mõistlikum, kui hilisem ravi, mis on kallis ja sageli pikaajaline.