Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht selgitab, kuidas on kriis mõjutanud pagulasi

Majanduslik olukord

«Sarnaselt paljudele eestlastele mõjutab olukord pagulaste majanduslikku heaolu. Meie kliendid on alustanud Eestis elu nullist. Senised säästud on kulunud näiteks sõjakoldest põgenemiseks, mistõttu puudub neil ootamatuteks olukordadeks reserv. Paljud on Eestis alustanud tööelu ka sektoris, mis on kriisiolukorras sattunud löögi alla – toitlustuses. Õnneks on töötukassa lubanud kahe kuu vältel aidata ettevõtjaid palgatoetusega.»

Kaasatus ühiskonda

Viltrop kirjutab, et MTÜ Eesti Pagulasabi kliendid on hetkel eeskujuks nii mõnelegi, kuna nemad on arusaadavat infot kuulda võtnud, suhtuvad valitsuse soovitustesse tõsiselt, püsivad turvaliselt koduseinte vahel ja väldivad sotsiaalseid kontakte. «On ka neid, kes on registreerinud end platvormi «Kogukond Aitab» vabatahtlikuks ja ise aktiivselt teistele abi pakuvad.»

Viltrop selgitab, et pigem on probleemiks pagulaste üldine kaasatus meie ühiskonnaellu. «Paljud on Eestisse saabunud alles hiljuti ning neil ei ole välja kujunenud tugivõrku. Samuti on pooleli keeleõpe ning eesti keele oskus ei ole veel piisav. Kriisiolukorras vähene kaasatus võimendub, näiteks on neil keerulisem püsida infovoos. Nad ei pruugi päevakohast info kätte saada, sest ei tea, kust seda otsida ja milline info on usaldusväärne.»

«Näiteks tekitas hiljutine valeuudis Tallinna sulgemisest neilegi mõne äreva hetke. Me anname endast parima, et hoida oma kliente adekvaatses infovoos, tehes näiteks korra nädalas olukorrast ja piirangutest ülevaate. Samuti toetavad meie tugiisikud peresid regulaarselt telefoni teel, kuulavad ära mured, annavad nõu ning jagavad ülevaadet olukorrast riigis,» kinnitab Viltrop.

Kriisis peituvad võimalused

«Huvitaval kombel on kriisiolukord kaasa toonud võimaluse õppida selgeks nii mõndagi sellist, mis seni tundus arusaamatu ja keeruline. Me kõik teame, et Eesti on digiriik, ja me armastame kõike, mis on e-keskkonnas. Kui seni oli pagulastel võimalik digiriigist mööda hiilida, siis nüüd pole enam pääsu. Näiteks suhtlus töötukassaga käib nüüd online-kanalite kaudu,» kirjutab Viltrop. 

«Eriolukorra esimesel nädalal oli teravalt päevakorras see, kas vanemad oskavad lapsi õppetöös toetada ning aidata neil lahendada digiteemalisi küsimusi. Tänaseks tunnevad end digikanalites turvalisemalt nii lapsed kui ka nende vanemad. Loodame sedagi, et pagulaslaste vanemad õpivad julgemalt õpetajaga suhtlema, kui nad õppetööst aru ei saa ja lisaselgitusi vajavad.»

Saab aga öelda, et kriis on inimesi ühendanud. «Meie pagulastaustaga inimeste toetamisel tuleb öelda suur aitäh meie kaaslastest eestimaalastele. Kohe esimesel nädalal põrkusime probleemiga, et mitmel perel pole ühtegi arvutit, mis on aga kaugõppetööks hädavajalik. Meie üleskutsele leida peredele arvutid reageeris terve rida inimesi ning hetkel on kõik, kes abivajadust väljendasid, arvutid saanud. Aitäh teile!»