Uue koroonaviiruse vaktsiini toime sai loomkatsete käigus kinnitust

Vaktsiinis kasutatakse muundatud viirust.

FOTO: Shutterstock

Pittsburghi Ülikooli Meditsiinikooli teadlased teatasid võimalikust SARS-CoV-2 vaktsiinist, vahendab Neuroscience News. Hiirte peal tehtud katsetest on selgunud, et vaktsiini tulemusel tekib organismis piisavas koguses SARS-CoV-2 antikehi.

Uuringu tulemused avaldati väljaandes EBioMedicine ning uuring valmis kiiresti tänu sellele, et Pittsburghi teadlased olid varem uurinud SARS-CoV 2003. aasta ning MERS-CoV 2014 aasta epideemiaid. 

Võrreldes mRNA vaktsiiniga, mille tõhususe kindlaks tegemiseks alustati hiljuti kliiniliste katsetega, toetub Pittsburghi teadlaste vaktsiinikandidaat juba olemasolevale meetodile, mida kasutatakse ka gripivaktsiini tootmiseks. Immuunsuse tekitamiseks kasutatakse laboris loodud viiruseosakesi.

Teadlased kasutasid vaktsiini manustamiseks intradermaalset mikronõela, mis on tõhusam ning umbes kümme korda väiksem kui tavaline nõel. Mikronõel on sõrmeotsa suurune vahend, mis koosneb 400 pisikesest nõelast, mille abil toimetatakse vaktsiin otse naha sisse, kus on immuunreaktsioon kõige tugevam. Mikronõel asetatakse nahale nagu plaaster ning suhkrust ja valguosakestest tehtud nõelad lahustuvad naha sisse ära. 

Protseduur on võrdlemisi valutu ning teadlaste sõnul saab vaktsiini sel kujul ka massiliselt toota. Samuti ei pea sellist vaktsiini külmutama, sest see säilib hästi ka toatemperatuuril. Teadlased tegid kindlaks, et uus vaktsiin säilitab toime ka pärast gamma-kiirgusega töötlemist, mis on vajalik selleks, et vaktsiini saaks inimeste peal kasutada. 

Uuringu käigus katsetati vaktsiini hiirte peal ning leiti, et kahe nädala jooksul tekkis hiirte organismis piisavas koguses SARS-CoV-2 vastased antikehi. Vaktsineeritud hiirte seisundit tuleb veel pikema perioodi jooksul jälgida, kuid teadlaste sõnul on tekkinud antikehad piisavad, et viirust vähemalt aasta vältel tõrjuda. 

Teadlased taotlevad praegu Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiametilt heakskiitu, et alustada järgmise paari kuu jooksul vaktsiini kliinilisi katseid inimeste peal. Inimkatsed võtaksid tavapäraselt aega vähemalt aasta, kuid eriolukorrast tingitult võib protsess kulgeda kiiremini.