Perearst avab tausta: kui raskelt haigestuvad koroonaviiruse tõttu lapsed?

Poola poiss värsket õhku hingamas.

FOTO: Hubert Mathis/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kui sageli ja raskelt haigestuvad koroonaviiruse tõttu lapsed, kirjutab perearst Piret Rospu blogis «Sinu terve laps»

Meeldetuletuseks: SARS-CoV-2 on praegu maailmas laineid lööv koroonaviirus ja COVID-19 on selle viiruse tekitatud haigus.

Kui väga varastes uuringutes tundus, et lapsed nagu üldse ei haigestu, siis tegelikult haigestuvad ikka küll.

Hiina analüüsides oli haigestunute hulgas lapsi ainult 2-3%, mis on selgelt vähem kui laste osakaal Hiina rahvastikupüramiidis. Ka Itaalias on viimaste andmete kohaselt haigestunud (täpsemalt küll diagnoositud) väga vähe lapsi: ligi 90 000 haigestunu hulgast 1,3% kuni 18-aastaseid – absoluutarvudes teeb see ikkagi kokku ligi 1200 last, igaüks mõtleb nüüd enda jaoks ise, kas seda on vähe või palju. Ja USA-s 4226 haigestunust oli 5% vanuses 0-19 aastat.

Poisid haigestuvad veidi sagedamini kui tüdrukud, seni suurimas üle 2000 haigestunud lapse analüüsis oli haigetest 56% poisse. Näib, et peamiselt saavad lapsed nakkuse oma pereliikmetelt.

Haigusnähud on lastel sarnased täiskasvanute omadele: kõige sagedamini esinevad palavik (pigem väike või mõõdukas) ja köha. Ühes väikses 20 lapsega uuringus oli loetletud rida sümptomeid, mis tegelikult kattuvad sümptomitega täiskasvanutel: palavik, nohu, köha, väsimus, peavalu, kõhulahtisus; raskematel juhtudel hingamisraskus, naha sinakus ja toitmisraskused. Väiksel osal lastest kulgeb haigus ilma sümptomiteta, kusjuures mõnel puhul on kopsude kompuutris näha täiesti kopsupõletiku leid, aga laps paistab pealtnäha terve. Suurem osa nakatunud lastest paranevad 1-2 nädalaga.

Haigusjuhud jaotuvad erinevates vanustes laste hulgas üsna võrdselt, ühtegi haigestumisele eriti vastuvõtlikku vanusegruppi pole. Seevastu haiguse kulu raskuse mõttes on laste hulgas üks väike riskigrupp: alla aasta vanused imikud. Raskete ja kriitiliste haigusjuhtude osakaal on erinevas vanuses laste hulgas järgnevalt:

  • < 1-aastaste hulgas 11%
  • 1-5-aastaste hulgas 7%
  • 6-10-aastaste hulgas 4%
  • 11-15-aastaste hulgas 4%
  • ≥ 16-aastaste hulgas 3%.

Seega on raske haigestumise tõenäosus laste hulgas madal, aga imikute hulgas laste mõistes kõrge. Nende numbrite juures on üks väga suur aga. Seal üle 2000 lapse hulgas oli suur hulk selliseid hingamisteede haigustega lapsi, kellel koroonaviirus ei olnud testiga kinnitatud – mingil ajal lubati Wuhanis COVID-19 diagnoosida ainult kokkupuute ja sümptomite põhjal. Just kõige raskemate haigusjuhtude hulgas oli palju testiga kinnitamata juhtusid, kellel raske seisundi põhjuseks tegelikult ju võisid olla hoopis muud viirused nagu talvel ringlev gripp või RS-viirus või miks mitte ka bakterid, näiteks vana hea läkaköha. Seega võivad need arvud COVID-19 raskust lastel hinnata tegelikust rängemaks.

Ja isegi kui alla aastased imikud on COVID-19 riskigrupp laste hulgas, siis ka nende seas (uuringus oli kokku 379 alla üheaastast last) oli asümptomaatiliste/kergete/mõõdukate haigusjuhtude osakaal 89% ja kriitilisi juhte oli ainult 2%. Need arvud on tegelikult sarnased või nõks paremad kui täiskasvanutel – ja ülejäänud laste hulgas on haiguse raskusega seotud näitajad selgelt leebemad kui ülejäänud elanikkonnal.

Täiskasvanutega võrreldes põevad lapsed COVID-19 kergemal kujul: suurimas üle 2000 lapse analüüsis oli asümptomaatilisi lapsi 4%, kerge haigestumisega lapsi 51% ja keskmise raskusega haigestunud lapsi 39%. Haiglasse sattunud lastest suurel osal on mõni tõsine haigus foonil, olgu siis kaasasündinud rike või elu jooksul tekkinud haigus. Ja kooliealiste (6-15 aastat) laste hulgas oli isegi ligi kolmandik juhtudest asümptomaatilised.

USA-s 26. märtsil avaldatud töös ei vajanud ükski kuni 19-aastane haigestunu haiglaravi. Ühes 171 Hiina lapse analüüsis vajas hingamisaparaati kolm last, kellel kõigil oli mõni tõsine krooniline haigus (ühel neeruhaigus, ühel leukeemia ja ühel sooletuppumus). Üks hingamisaparaati vajanud lastest suri, see oli sooletuppumusega kümnekuune laps.

Kui esialgu väga pikalt ei esinenud lastel mitte ühtegi koroonaviirusest tingitud surmajuhtu, siis nüüd on siiski mõned tulnud, aga surmad laste hulgas on ikkagi väga haruldased: 14-aastane poiss Hubei provintsist, 16-aastane eelnevalt terve tütarlaps Prantsusmaalt, kaks teismelist Ühendkuningriigis, 12-aastane tütarlaps Belgias ja noorim minule teadaolev oli vist üheksa kuu vanune imik USA-s, kellel oli küll SARS-CoV-2 test positiivne, aga tegelik surma põhjus ei ole praegu veel teada.

Mis puutub teadetesse, et Hiinas epideemia lõppfaasides hakkasid lapsed justkui rohkem haigestuma, siis pigem on küsimus selles, et epideemia lõppfaasides nähtavasti testiti lapsi rohkem ja tõesti varasemaga võrreldes diagnoositi neil rohkem juhtusid. Samas kui arvestada haigestumise alguse kuupäeva, siis käis laste haigestumine täiskasvanute omaga täitsa käsikäes

Miks lapsed SARS-CoV-2 suhtes vähem vastuvõtlikud on, see ajab teadlasi täiega segadusse. Oletatakse, et see ACE2 retseptor hingamisteede rakkude pinnal, mille kaudu viirus inimesi nakatab, on lastel veel ebaküps. Oletatakse, et laste immuunsüsteemi eripärade tõttu reageerib nende organism viirusele kuidagi teisiti kui täiskasvanutel. Oletatakse palju asju, aga tegelikult keegi ei tea.

Kokkuvõtteks saab öelda, et lapsed ei ole COVID-19 raskest kulust täiskasvanutega võrreldes rohkem ohustatud, seal hulgas kooliealistel lastel näib haiguse kulg eriti kerge olevat. Raskeid ja kriitilisi haigestumisi näib rohkem tekkivat lastel, kellel on eelnevalt juba mõni tõsine krooniline haigus. Ka lapsed võivad COVID-19 tagajärjel surra, aga see on väga haruldane.