Teadlaste sõnul on aastaaegade vaheldumine mõjutanud varasemaid koroonaviiruste puhanguid

Aastaajad võivad koroonaviiruse puhangut mõjutada.

FOTO: Shutterstock

Tuginedes varasematele andmetele on California Ülikooli teadlased teinud kindlaks, et aastaaegade vaheldumine on mõjutanud kolme varasemat koroonaviiruse puhangut. Viirusepuhangute tippaeg oli sarnaselt gripiga talvel ja varakevadel, vahendab Neuroscience News.

Uuring avaldati väljaandes Wellcome Open Research ning töö käigus kasutati andmeid 2006-2011 aastatel läbi viidud Flu Watch uuringust. Uuringu autor Rob Aldridge’i sõnul on COVID-19 epideemia küll varasematest viiruspuhangutest ja gripist erinev, kuid võib siiski samuti aastaaegade vaheldumise tõttu muutuda. Teadlaste rühm alustas Suurbritannias levinud koroonaviiruste uurimist juba 2006. aastal. 

Teadlased analüüsisid varasemalt kogutud andmeid Suurbritannias aset leidnud viirusepuhangute kohta, et teha kindlaks, kas nakatumiste hulk erineb aastaaegade lõikes. Samuti uuriti, kas inimesed nakatusid koroonaviirustesse rohkem kui ühe korra. 

Uuringus analüüsiti kolme talve ja ühe suve vältel esinenud nakatumisi ning leiti, et kõige enam nakatunuid oli veebruaris ning kõige vähem suvel. 199 uuringusse kaasatud nakatunust vaid neli olid nakatunud suvel. Uuringu käigus ei tuvastatud ühtegi juhtumit, mil viiruse läbi põdenud inimene oleks uuesti nakatunud.

See ei tähenda, et epideemia suvega läbi saaks, vaid et viirus ei pruugi suvistes tingimustes samal määral levida. Talve saabudes võib viirusepuhang uuesti alata. Seda, kas COVID-19 samuti aastaaegadest sõltub, saab paremini hinnata siis, kui kui soojemates riikides suvised tingimused läbi saavad.

Teadlased rõhutavad, et COVID-19 on uus viirus ning varasemate koroonaviiruste põhjal kindlaid järeldusi ega ennustusi praegu teha ei tasu, kuid on lootust, et nakatumise risk suvel langeb.