Perearst selgitab, millist ohtu kujutab koroonaviirus rasedatele ja beebidele

Vastsündinu. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Erinevalt gripist ei kuulu õnneks rasedad COVID-19 riskigruppi. Nad küll võivad haigestuda ja harvadel juhtudel ka raskekujuliselt põdeda, aga praegu ei ole viiteid, et rasedad haiguse raskest kulust kuidagi eriliselt ohustatud oleksid, tõdeb perearst Piret Rospu blogis «Sinu terve laps».

Õige varakult hakkasid tulema andmed koroonaviirusesse nakatunud rasedatest, kellel läks raseduse ja sünnitusega kõik hästi.

Üks tähtsamaid varaseid analüüse oli korraldatud üheksal rasedal SARS-CoV-2-ga nakatunud naisel raseduse kolmandas trimestris. Kõigil naistel tehti keisrilõige. Kuuel naisel testiti SARS-CoV-2 suhtes proove lootevedelikust, nabaväädist, vastsündinute kurgust ja rinnapiimast – ja mitte kuskilt viirust ei leitud mitte ühelgi naisel. Kõik üheksa vastsündinut sündisid heade Apgari sünnihinnetega ja olid nakkusvabad. See töö andis juba väga head lootust, et see uus koroonaviirus üsasiseselt emalt lapsele ei levi, vähemalt raseduse lõpuosas.

Maailma Terviseorganisatsioon järeldas, et rasedad ei ole COVID-19 raske kulu riskigrupis pärast seda, kui 147 raseda naise (64 testiga kinnitatud, 82 kahtlustatud ja 1 asümptomaatiline) hulgas leiti raskete juhtude osakaal 8% ja kriitiliste juhtude osakaal vaid 1%.

Erinevatest kirjeldustest kokku kogutud 32 raseda andmete analüüsist nähtus, et on juba vähemalt kaks koroonaviirusega naist, kellel lubati ise sünnitada. Keskmiselt sünnitati 13 päeva jooksul pärast haigestumist. Emade haiguse kulu kohta olid andmed teada 23 puhul, nendest kaks vajasid intensiivravi ja hingamisaparaati, kusjuures ühel emal kujunes hulgiorganpuudulikkus ja uuringu kirjutamise ajal oli ta selle masina all, mis kopsude asemel rikastab verd hapnikuga (ECMO). Selle naise loode sündis surnult ja rohkem pole selle loo kohta teada (nt millised teised riskifaktorid emal olid, kas ta üldse varem rasedusega kontrollis käinud oli vm). Ühtegi surmajuhtu rasedatel selle uuringu ilmumise ajaks veel kirjeldatud ei olnud.

Raseduse esimesel kolmandikul olnud COVID-19 haigestumise kohta infot veel pole. Arusaadav ka, selleks, et infot kätte saada, peavad naised veel vähemalt kuus kuud rasedad olema ja see viirus läks massidesse ju alles jaanuaris.

Selles 32 naise ülevaates märgitakse, et 15 naist (47%) sünnitasid enne õiget tähtaega.

Samamoodi üheksa naisega uuringus oli enneaegseid sünnitusi viiel, kusjuures enneaegse sünnituse põhjuseid pole märgitud, aga kuuel lootel oli enne sünnitust märke hapnikunäljast (loote distress). Koju kirjutamisel olid kõik kümme beebit (ühed olid kaksikud) õnneks heas seisus.

Kas rasedate COVID-19 surnultsünde või raseduse katkemisi põhjustab, seda ei saa praegu veel väita ega välistada. Enneaegne sünnitus on võimalik väga tõsine risk, mis emade COVID-19-ga haigestumise korral võib ähvardada. Kui kuni pooled naised tõesti enneaegselt sünnitavad, paneb see ilmselt märkimisväärse koormuse nii sünnitusosakondadele kui ka lastehaiglatele/laste intensiivraviosakondadele. Uuringutes osalenud naiste arv on aga väga väike, nii et päris täpselt praegu teada pole.

COVID-19-ga rasedatele sündinud lapsed

Kolme COVID-19 kopsupõletikuga ema vastsündinutest kaks olid täiesti normaalse sünnikaalu ja heade sünnihinnetega. Ühel lapsel oli viiteid lootekestade põletikule ja tal olid pärast sündi mõne aja jooksul kergemad hingamisprobleemid. Ükski beebi ei olnud üsasiseselt ega sünnituse ajal SARS-CoV-2 viirusega nakatunud. Ühes viie raseda kirjelduses sünnitasid kolm ema ise, ühel oli plaaniline keisrilõige rasedusdiabeedi tõttu ja ühel erakorraline keisrilõige loote südamepekslemise tõttu. Kõik beebid olid heade sünnihinnetega ja sünnikaalug.

Üheksale rasedale sündinud 10 lapsest (üks paar kaksikuid) oli kuus enneaegset. Kaks 31. rasedusnädalal sündinud kaksikut olid väikse sünnikaaluga. Kuuel beebil oli hingeldus, kahel palavik ja ühel kiire pulss. Neljal lapsel oli seedimisega seotud sümptomeid: maoverejooks, piimast keeldumine ja gaasid. Kopsupildil oli normist kõrvalekaldeid seitsmel, neist neljal kopsupõletik, kahel hingamisprobleemid (respiratoorse distressi sündroom) ja ühel õhkrind (pneumotooraks). Kahel vastsündinul oli maksaprobleemid ja sellega seotud hüübimisrakkude vähesus (trombotsütopeenia). Üks beebi vajas hingamisega abi ja üks enneaegne vastsündinu suri. Sealjuures ei olnud mitte ühelgi beebidest hingamisteedes SARS-CoV-2 viirust.

Ühes uuringus võrreldi juba COVID-19-ga nakatunud 16 rasedat ja ilma nakkuseta 45 rasedat. Gruppide vahel ei leitud erinevust raske preeklampsia, rasedusdiabeedi, lootevete enneaegse puhkemise, loote distressi, roheliste lootevete, enneaegse sünnituse ega vastsündinute hingamisraskuste osas. Kümnel vastsündinul testiti SARS-CoV-2 viiruse olemasolu ja ühelgi ei leitud. Nendest kümnest vastsündinust ainult üks sündis enneaegsena (36. rasedusnädalal). Kolmel vastsündinul diagnoositi aga sünnijärgselt bakteriaalset kopsupõletikku ja nad kõik paranesid raviga kenasti. Miks 16 rasedast vaid 10 last järele jäi, ma Google Translate abil liiga hästi aru ei saa, aga ilmselt ei olnud neil haiglas nii palju kohti, et neid rasedaid kõiki haiglas jälgida ja rasedad kadusid uuringuperioodi jooksul teadlaste silmapiirilt.

Kõige väiksem beebi, keda olen kirjanduses SARS-CoV-2-ga kohanud, diagnoositi 36 tunni vanusena. Selles kirjelduses küll öeldakse, et ei saa välistada nakatumist sünnil või üsasiseselt, aga teiste tööde valguses näib, et pigem oli nakkus saadud pereliikmetelt või meditsiinipersonalilt pärast sündi.

Kokkuvõte

Rasedad haigestuvad ilmselt sama palju kui üldpopulatsioon, haiguse raskest kulust nad teistest rohkem ohustatud ei ole ja surmajuhtusid esineb rasedate hulgas vähe. Suur küsimärk on praegu võimalik enneaegse sünnituse risk COVID-19 kopsupõletikuga rasedatel, samuti laste terviseprobleemid, mis võivad tekkida emade kopsupõletiku ja enneaegse sünni tagajärjel. Palju on õhus küsimusi, aga tänu sellele, et Eestisse jõudis haigus teiste maadega võrreldes natuke hiljem, saame vaadata, mis on toimunud mujal ja selle põhjal teha oletusi, mis hakkab olema meil.