Aasta õpetaja nominent Kristelle Kaarmaa: kõige olulisem on õpilase ja õpetaja vahetu kontakt

Keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa tunnistab, et distantsõpe on olnud põnev väljakutse

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jõhvi gümnaasiumi keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaal on hetkel kokku 150 õpilast kuue klassi peale. Lisaks on ta selle kevade eksaminandide õppejuht ja põhikooli keemia huviringi eestvedaja. 2019. aastal Jõhvi aasta gümnaasiumiõpetajaks valitud Kaarmaa jagab, mis on oluline edukaks distantsõppe läbiviimiseks ja loodab nõuannete läbi tuge anda neile, kelle jaoks on praegune õppeprotsess kujunenud keeruliseks.

Kaarmaa tunnistab, et distantsõpe on kõigi jaoks uus ja keeruline olukord. llmselt on õpetaja õppekoormus jätkuvalt suur õppeaasta lõpuni. «Absoluutselt kõik tuleb nullist uuesti üles ehitada. Kui ma varem teadsin, et mul on näiteks konkreetse teemaga seoses praktikum, milles teeme katseid ja uurimisülesandeid, siis praegu jääb see ära. Selle lünga peab täitma millegi muuga ja see nõuab lisaaega.»

Mis on teil võimaldanud olukorraga hakkama saada?

Olen praeguseks kohanenud uue olukorraga just tänu õpilaste tagasisidele. See on andnud palju tuge edasiliikumiseks ja uute põnevate lahenduste loomiseks. Olen viimase kolme nädala jooksul 24/7 oma tunde ette valmistanud. Ise naeran, et kogu keemia teine kursus ehk anorgaanilised ained on õppevideotena üles salvestatud. Ma täna veel ei näe, et see töökoormus väheneks, aga olen nüüd natukene rohkem selle olukorraga kohanenud. Esimene ja teine nädal olid kuidagi vaimselt väga rasked. Kas ma teen õigesti ja kas õpilased saavad aru - endal oli hästi palju küsimusi. Õpilaste tagasiside on väga oluline ja just see on andnud palju tuge.

Jõhvi gümnaasiumis on väga korralik arvutipark, mis võimaldas avalduse alusel kõikidele õpilastele koju arvuteid laenutada. Ma väga kiidan selle koha pealt kooli. Kui teistel koolidel on see võimalus olemas, siis kindlasti soovitan seda kasutada. Õpilasel ei tohiks tekkida olukord, milles ei saa e-kooli või stuudiumit vaadata, sest ei ole, millest vaadata.

Milline on teie isiklik õppekorraldus?

Ma teen väikesed õppevideod, laen need üles google drive kausta ja jagan õpilastega. Samas on kontakt õpilasega tohutult oluline. Esialgu leppisime klassidega kokku, et üks tund nädalas on iseseisev töö, teine on ühistund video vahendusel. Videotunnis saame rääkida üle kõik küsimused, mis iseseisva töö käigus tekkisid ja mina annan lisaselgitused.

Mõned klassid ütlesid kohe, et tahavad minuga kahte videotundi. Kuuest klassist neli saavad nüüd iga nädal kaks videotundi. Ma saan täiesti aru sellest vajadusest. Tulin neile vastu, sest keemia on tegelikult raske ja vajab lahtiselgitamist, koosharjutamist ja ka õpetaja tuge.

Kontakt õpilastega, kas või veebi vahendusel, annab väga palju juurde. Kui tagasiside on postiivne, siis on ka endal indu ja motivatsiooni veel paremini edasi tegutseda. Minu soovitus õpetajatele on kindlasti videotunde võimaldada.

Kas kõik teie õpilased osalevad videotundides?

Jaa, see on hämmastav, kohaoleku protsent on lähenemas sajale. See on uskumatu. Ma just eile vaatasin seda statistikat - õpilased on kohal. Järelikult juba see näitab, et neile on ääretult oluline õpetaja tugi ja koos arutamine. Nad on väga tublid. Selgitus on õppeprotsessi juures tähtis. Me kõik oleme olnud õpilased ja teame seda.

Milliseid vahendeid teie video salvestamisel kasutate?

Kasutan oma telefoni, mis on suurepärane abimees. Videotundide läbiviimisel kasutame Google Hangouts Meet keskkonda. See on praegu osutunud kõige mugavamaks ja käepärasemaks. Õpilased saavad kergesti liituda, õpetajad saavad selleks liitumiskutse väga hõlpsalt teha ja õpilastele saata.

Milliseid keskkondi te veel soovitate?

Väga tore on niisugune keskkond nagu Padlet. Seal saavad korraga tegusteda kõik õpilased - tekste kirjutada, fotosid ja videosid lisada, teise töid hinnata ja kommenteerida - see võimaldab sellist ühistööd. Ma tean, et mitmed kolleegid kasutavad ka HITSA Moodle keskkonda. See võimaldab saada vahetut tagasisidet. Kui midagi veebitunnis ära õppisime, saab kohe teha väikese tunnikontrolli. Selles keskkonnas saavad ka tunni lõpus õpilased anda mulle kui õpetajale, tagasisidet. Moodle on õpetajate ja õpilaste seas üpris populaarne.

Kuidas on olukord praeguste eksaminandidega?

Ma oskan seda oma kooli näitel öelda, kuna olen ka õppejuhi rollis. Inglise keele eksami sooritajatele, ja meie vene noortele, kes valmistuvad eesti keele teise keelena riigieksamiks, viiakse õppimisel veebi vahendusel läbi eksami intervjuu osa. See on eriti põnev ja nad on väga-väga tublid. Nii saab rääkimise osa ka tegelikult tuge. Neile on tehtud graafikud, milles on paika pandud, kes küsib ja kes vastab. See on väga tore.

Milliseid soovitusi jagate väiksemate klasside õpetajatele ja lapsevanematele?

Väiksematele klassidele võiks anda korraga kogu nädala õppimise maht kätte, aga kontakt õpetaja ja õpilase vahel peab säilima. Ka pisikestele õpilastele võiksid võimaldatud olla videotunnid. Selgitavaid videotunde peab võimaldama, see on ülioluline. Oma õpetaja selgitus on hoopis midagi muud, kui internetivideotest leiduv. Kui on esimese klassi laps, kes ei saa videotunniga hakkama või lapsed, kes ei saa kohe osaleda tunnis, saab õpetaja salvestada videosid ette või veebi vahendusel olnud tunni, ja selle oma õpilastele selle saata. Õpilased saavad seda koos lapsevanematega hiljem järele vaadata.

Kas Eestis on videotundide võimaldamine koolides kohustuslik?

Ei, see ei ole kohustuslik. Kuid meie kool küsis iga nädal õpilaste käest tagasisidet ja tegelikult tahetakse vahetut kontakti. Esimene nädal oli rohkem sellist iseseisvat tööd, aga samas näitasid õpilaste vastused, et nii ei saa õppimine jätkuda. Hakkasime kohe kiirelt pakkuma veebitunde ja nüüd on need juba kõikidel õpetajatel. Võib-olla mõnedes üksikumates loomingulistes ainetes, kus õpilased saavad oma kunsti- ja disainiprojektiga tegeleda, ei ole veel videotunde olnud, aga ma tean, et ka need on tulemas.

Kas teil on jagada veel põnevaid juhiseid õpetajatele ja õpilastele?

Meie koolis tegid õpetajad positiivsete ideede ja mõtete kausta, kuhu lisatakse vahvaid ideid sellest, mis on tundides tehtud ja milliseid keskkondi kasutatakse. See on andnud hästi palju inspiratsiooni. Mulle endale väga meeldis, et füüsikaõpetaja on oma õpilastel lasknud teha pisikesi nutikaid õppevideosid mehhaanilisest liikumisest, gravitatsioonist ja võnkumisest. Samamoodi on bioloogiaõpetaja andnud kätte teemasid, mille tehakse õppevideosid, kus õpilased ise räägivad ja toovad näiteid.

Selline keskkond nagu Canva võimaldab teha ka näiteks huvitavaid esitlusi ja plakateid. Tegelikult on palju erinevaid, väga huvitavaid lahendusi. Loomulikult kõiki ei oska ma ka ise kasutada, aga niiviisi samm-sammult tulevad need oskused igapäevaselt juurde.

Kuna annan ka põhikooliklassidele keemia huviringi, siis olen ise väikesed katsed üles salvestanud, õpilastele saatnud ja neid julgustanud, et kui midagi kodus katsetate, siis jagage seda ka oma kaasõpilastega. Ise plaanin varsti koolis mõned katsed üles filmida ja õpilastele saata. Koolides saab praegu üksinda õppeklassis tegutseda ja seal on vahendeid, mida kodus ei leidu.

Lisaks on igasugused fotoprojektid väga populaarsed. Minna üksinda õue, otsida kevade märke ja teha fotosid. Samamoodi saab teha fotokonkursse sellest, kuidas distantsõpe sujub. Fotod laetakse meil Padle keskkonda. Siis saavad õpilased näha, mis teised teevad ja jagada oma tähelepanekuid. See on julgustav.

Ma tunnistan ja arvan, et minu tunnid ei ole kunagi võib-olla nii põnevad varem olnudki. Olen palju püüdnud ise panustada. Distantsõppe olukord on iseenesest keeruline, aga teen nii, et minu tund oleks võimalikult efektiivne, produktiivne, arusaadav ja näitlikustatud. Ja tõesti - nii see ka toimib.