Spetsialistid pakuvad lahendusi Eesti perede levinumatele distantsõppe probleemidele

FOTO: Shutterstock

Lapsevanemad tõid kirjades välja kõige levinumaid isiklikke distantsõppel tekkinud probleeme. Lisasime õppespetsialistide pakutud lahendusi, mida raskuste puhul rakendada ja katsetada. 

Õppimisharjumuse ja planeerimisoskuse puudumine

«Kui vaatan ja võrdlen kogemust oma õpilastega, siis tundub, et probleemid esinevadki pigem lastel, kellel pole kodus juba enne distantsõpet kinnistatud harjumust, et kodused tööd tuleb ära teha ise, ilma vanema pideva sunnita,» ütleb viienda ja seitsmenda klassi laste ema, kes töötab üldhariduskooli õpetajana.

Õppimisharjumus on loomulikult distantsõppe olukorras kerge kaduma. «Esimesed paar nädalat olid lapsed päris hoolsad, selle nädala alguses oli juba näha, et kui ei jälgi, siis nad ei taha nii palju pingutada, kui tegelikult peaks,» ütleb neljanda ja üheksanda klassi laste ema. 

Rajaleidja spetsialistid näevad lahendusena kindla plaani ja omavaheliste kokkulepete kehtestamist. «Esimene nõuandepunkt on koos lapsega maha istuda ja panna paika plaan, kuidas päevade kaupa liikuda, tuginedes sellele, mida on öelnud kool, millised on õppeasutuse ettekirjutused või nõudmised, ka vanemate endi võimalused,» ütleb Rajaleidja Harjumaa piirkonna juht Urve Sellenberg.

«Kõige tähtsam on panna paika ühised arusaaamad ja toimimise põhimõtted. Leppida kokku, et kõik peavad kokkulepetest kinni. Plaanil peab olema algus ja lõpp. Plaani hulka kuuluvad tegevused – mida teeme, kuidas õpime, kui palju õpime ja kellega suhtleme. Põhimõtteliselt peab laps suutma õppimisega iseseisvalt toime tulla. Siis on kool teinud väga head tööd ja andnud head jõukohased ülesanded,» lisab Sellenberg.

Paindlikkuse puudumine koolides

«Paindlikkus ongi võtmesõna. Paindlikkus tähendab ka seda, kuidas vanematega koostööd teha ja kuidas lastele ülesanded saata,» ütleb Sellenberg, kes toob välja, et osa Eesti koole ei ole suutnud pakkuda paindlikke lahendusi ja näeb võtmelahedusena tihedamat koostööd kooliga.

«Ilmselgelt ei tööta praegu kellaajalised kontrolltööd. Selle juures tekivad probleemid, ja siis pannakse tähtaja ületajale halb hinne. Alati on aga mingi põhjus, miks seda ei ole saadud teha,» selgitab Sellenberg. 

Sellenberg lisab, et paljud koolid annavad lastele liiga palju õppida, hoomamata seda, et iga pere võimalused on erinevad. «Paljudele võib olla ka problemaatiline alustada koos koolipäeva kell kaheksa. Praegu on selleks vahel väga lihtsad tehnilised põhjused. Praegune olukord on näide sellest, kuidas individuaalne lähenemine on parim lahendus koostööks kodu ja kooli vahel,» lisab Sellenberg.

Oluline on suhelda aktiivselt õpetajatega ja õppejuhtidega. Koolides, kus lastele selgitavaid videotunde veel ei võimaldata, tuleb neid paluda teha.

Jõhvi aasta gümnaasiumiõpetaja Kristelle Kaarmaa ütleb, et õpilase ja õpetaja vahetu kontakt, tagaside ja videoloengud on kõige olulisemad punktid edukaks distantsõppeks.

«Selgitavaid videotunde peab võimaldama, see on ülioluline. Oma õpetaja selgitus on hoopis midagi muud. Kui on esimese klassi laps, kes ei saa videotunniga hakkama või lapsed, kes ei saa kohe osaleda tunnis, saab õpetaja salvestada videosid ette või veebi vahendusel olnud tunni, ja selle oma õpilastele saata. Õpilased saavad seda koos lapsevanematega hiljem järele vaadata,» selgitab Kaarmaa.

Puudub julgus abi küsida

«Kui ei oska, siis tuleb küsida abi. Sama kehtib vanemate puhul, kes teemasid ei oska. Kui vanematel pole endal laste õpitavates ainetes suuri raskusi, siis saavad nad laste toetamisega hakkama ja julgevad küsida ka õpetajatelt vajadusel abi,» kirjutab õpetajana töötav ema.

«Mina ise õppisin kirjalikku jagamist mingisugusel teisel viisil, mida praegu enam ei kasutata. Siis nutame koos – laps ei saa aru võtetest, mida mina omal ajal õppisin, ja mina jälle ei oska neid võtteid, mis tänapäeval kasutusel on,» jagab oma muret kahe neljanda klassi tüdruku ema.

Rajaleidja on kinnitanud, et nende võimekus on aidata ka spetsiifiliste probleemide puhul, milleks on tihti kooli ja lapsevanema puudulik suhtlus. «Meil on Rajaleidja poolt korraldatud nii, et kõik spetsialistid on valmis telefoni teel abivajajaid nõustama. Inimesed saavad küsida ka kõike seda, mida kodus ise ära teha. Inimesed vajavad, et keegi ütleks – tee nüüd nii. See valmidus on meil küll praegu olemas,» sõnab Sellenberg.

«Tahan rõhutada, et inimesed julgeksid meile helistada. Kas või selleks, et rääkida murest ja leida, et keegi ütleb täpselt, mida peab tekkinud olukordades tegema. See aitab sellest kriisist välja tulla. Keegi ei peaks praegu jääma üksinda või tundma, et teda ei aidata. Kuulamine aitab ka suuresti,» lisab Rajaleidja juht.

Lapse erivajadused

«Kasvatan esimeses klassis käivat poissi, kelle mõtted ei ole õppimise juures, vaid nutiseadmes. Ta on väga püsimatu ja sõnavõtlik poiss, aga nutikas. Laps käis kooliajal abiõppes ja viimane koolinädal ka psühholoogi juures, et oma vihahoogusid taltsutada ja nõu saada, kuidas nendega hakkama saada, aga nüüd pean ise hakkama saama. Kirja teel on juhiseid antud, kuidas pean pojaga käituma,» seletab esimese klassi poisi ema, kes lisab, et üksinda on paraku sellega raske toime tulla. 

«Vanematel on varem suur tugi olnud koolist, tugispetsialistidelt ja erinevates teraapiates käimisest. Nüüd oleme olukorras, kus vanem peab koos lapsega õppima. Kuid see võtabki aega ja vajab kohanemist, ja just seda meie spetsialistid püüavadki nõustamise käigus selgeks teha neile, kes kontakti otsivad. See on praegu uus olukord kõigi jaoks,» selgitab Sellenberg. Rajaleidja julgustab tekkinud murede korral ühendust võtma, sest abi on telefonikõne kaugusel.

«Lapse vaimse tervise heaolu ja selle halvenemine on otseses seoses vanemate heaolu ja pere käekäiguga, noortel suhetes eakaaslastega,» lisab lastepsühhiaater Anne Kleinberg.

«Baasvajadusest on heaoluks vajalik õigel ajal saabuv uni, normaalne söömine, kehaline aktiivsus ja arukas nutirežiim.»

«Kodus on vaja seista selle eest, et ka halbadest tunnetest ja kogetud ebaedust rääkimine on normaalne elu osa. Selle eelduseks on täiskasvanu enda piisavalt täidetud energiavarud ja rahuldatud vajadused. On loomulik, et vanem otsib endale abi ja teeb oma elukorralduses vajadusel muudatusi. Kuskil ei ole müstilist süsteemi, kuhu last paigutades kõik mõne nädalaga laheneb,» lisab Kleinberg.

«Tasub üle vaadata oma pere ajakava, kas on olemas regulaarsed söögi- ja uneajad, kas me teeme koos stressi maandavaid tegevusi või konutame kõik omaette televiisori või muu ekraani ees. Kas on olemas aeg, kus laps saab oma päevast mulle rääkida ja ma saan teda kuulata. Teadvusta endale, kuidas sinu pere ennast emotsionaalselt tangib ja tee vajadusel muudatusi,» soovitab Kleinberg. Kleinberg rõhutab ka, et last ei saa abistada tema peret aitamata või keskkonnategureid mõjutamata.

Lapse vähene lugemus

«Samuti on probleeme õpilastel, kellel on raskusi funktsionaalse lugemisega, sealhulgas on need lapsed, kelle lugemus on väike. Praegu annavad õpetajad suurema osa juhiseid kirjalikul teel ning see eeldab, et laps saab aru, mida õpetaja talle kirjutab, ning viitsib mõttega lugeda töökirjelduse läbi,» jagab õpetajana töötav ema.

Oxford Learning on toonud välja nõuandeid lapsevanematele, kuidas suurendada lapse huvi lugemise vastu. Lugemine ei tohiks muutuda tüütuks kohustuseks, kuna nii võib kaduda terveks eluks huvi raamatute vastu.

1. Loo kodus mõnus lugemise ala, mis peab olema võimalikult mugav. Seal võiksid olla lapse jaoks võimalikult põnevad raamatud ja muud lõbusad esemed.

2. Julgusta lugemist. Näita talle, et lugeda saab kõikjalt, mitte ainult raamatutest – mänguasjade juhiseid, menüüsid, filmide sissejuhatusi ja pealkirju. Meie maailm on täis põnevaid märke.

3. Näita eeskuju. Ole lapse jaoks nähtaval, kui loed ajalehti, ajakirju, raamatuid. Julgusta last enda kõrvale istuma ja samal ajal tema enda jaoks põnevat lugema. Jagage ja arutage omavahel seda, mida just lugesite.

4. Loo ühendusi loetu ja igapäeva sündmuste vahel. Aita lapsel märgata oma reaalsuses asju, mille kohta ta raamatust luges, leidke koos põnevaid seoseid. 

5. Lase lapsel rääkida sellest, mida ta luges. Tekitage pere ühine huvi nende asjade vastu, mida laps on teada saanud, lase tal jutustada. 

6. Tutvusta lapsele võimalikult erinevaid žanre. Mida rohkem laps erinevate stiilidega kokku puutub, seda tõenäolisemalt tekib mõne vastu huvi.

7. Lugege igal õhtul. Lugemine võiks olla igaõhtune rutiin enne magamaminekut. 

Abistavaid kontakte:

Innove Rajaleidja spetsialistid: www.innove.ee 

Rajaleidja juhendid «Kust leida abi?»

Rajaleidja telefon: 735 0500

Ohvriabi töötajate kontaktandmed