Viroloogid: viirus on võidetud, kui ühtki inimest pole enam intensiivravi palatis

Ustav rääkis, et uue koroonaviiruse nakatamisvõime on erakordselt suur. «Seda näeme Itaalia kogemustest, ja ka meil Eestis, eriti Saaremaal, on levik olnud väga kiire,» märkis ta.

Viiruse peatamiseks peavad inimesed Ustavi sõnul olema täielikus isoleerituses kaks või kolm nädalat. «Siis inimese immuunsussüsteem suudab selle hävitada,» selgitas ta. «Selleks, et see nakkamine edasi uuele ringile ei läheks, peavad enam kui pooled inimesed, kes omavahel kokku puutvad, olema juba immuunsed. Nende organism peab suutma viiruse hävitada. See sünnib kas läbipõdemisel või vaktsineerimisel. Praegu vaktsiini ei ole, nii et aitaks ainult läbipõdemine. Või täielik isoleeritus.»

Lutsar selgitas, et koroonaviirus hakkab külge ka noorematele. «Uuringud näitavad, et nakatuvad kõik,» märkis ta. «Iseasi, kuidas keegi haigust põeb. Lapsed põevad tavaliselt kergelt, aga on ka raskemaid juhtumeid, eriti just noorte seas. Itaalias on olnud noorte inimeste surmasid, ja see manitseb ettevaatusele.»

Ustavi hinnagul võib viirus mõjutada lisaks kopsudele ka teisi organeid. Komplikatsioone võib tekkida mitmele organile. «Kahjustuda võivad näiteks maks ja neerud, mõnel võivad tekkida ka südamega probleemid, olenevalt jällegi inimesest, tema tervisest,» ütles ta. «Igasugune viirusnakkus paneb organismi suure stressi alla. Koroonaviiruse puhul tekivad koekahjustused. Kui need on juba nii suured, et organism enam toime ei tule, siis inimene surebki. Kõige rohkem saavad kannatada ikkagi kopsud.»

Ilmselt alanud nädala lõpust saabub viirusse nakatumise tippaeg. «Kui neid raskelt haigeid saab olema nii palju, et meie meditsiinisüsteem ei suuda nendega enam toime tulla, on muidugi väga paha lugu,» lausus Ustav. «Meil lihtsalt pole nii palju haiglaid, arste, õdesid ja medikamente, et kõiki korraga nakatunuid aidata, ja selleks ongi tarvis inimesed praegu üksteisest eemal hoida. Kui me seda suudame, siis on lootust, et saame ka paljude inimeste elu päästa. Eestiga samasuguseid meetmeid rakendatakse paljudes riikides. Rootsi, kes paistis silma kõige leebema suhtumisega, on suure suremuse tõttu samuti sunnitud piiranguid karmistama.»

Millal  pandeemia lõpeb, pole Ustavi sõnul võimalik praegu öelda. «Igatahes oleks väga halb, kui meil ka 1. septembril on ikka veel patsiendid,» lausus ta. «Alles siis võime kergemalt hingata, kui meil pole intensiivravis enam ühtegi patsienti. Siis on ohtlik aeg möödas, aga koroonaviirus ju päriselt ei kao. See oleks siiski ägeda puhangu lõpp.»