Teadlased selgitavad, miks ei ole koroonaviirus nagu gripp

Koroonaviirus. Foto on illustratiivne.

FOTO: Shutterstock

Covid-19 tekitajaks on koroonaviirus SARS-CoV-2, millesse nakatuvad nii inimesed kui loomad, vahendab Neuroscience News. See võib põhjustada organismis vaegusi, seedeelundkonna infektsiooni, kopsukahjustusi ja halvimal juhul surma. Teadlased selgitavad, mille poolest erineb Covid-19 tavalisest gripist või külmetushaigusest.

SARS-CoV-2 on geneetiliselt teistele koroonaviirustele, nagu SARS-CoV ja MERS-CoV, väga sarnane, kuid viiruse geneetilises profiilis leiduvad väikesed erinevused määravad selle, kui kiiresti viirus levib ja kuidas see inimorganismi mõjutab. 

SARS-CoV-2 põhjustab tõsiseid kopsukahjustusi, sest immuunsüsteem on sunnitud viirusest vabanemiseks kopsudesse suunama miljoneid immuunrakke, mis hävitavad ühes viirusega ka suurel hulgal kopsukudesid. Covid-19 ravi seisneb suuresti selles, et organismi ja immuunsüsteemi võimalikult hästi toetada, seni kuni organism kopsukudesid taastab. Ulatusliku kahju korral on vajalik organismi hapnikuga varustada. 

Covid-19 on ohtlik just vanematele või kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, sest ACE2 valk, mille abil viirus organismi tungib, reguleerib muu hulgas ka vererõhku. Nakatunutel võib seetõttu esineda vererõhuga seotud komplikatsioone ning vererõhuprobleemidega inimestel on suurem tüsistuste risk. 

SARS-CoV-2 on gripist ohtlikum, sest viirus pärsib immuunsüsteemi tööd mitmel viisil. Organism üritab end viiruste eest kaitsta immuunsüsteemile signaali saatvate valkudega. SARS-CoV-2 blokeerib aga signaalvalgud ning hävitab rakkude viirusevastased mehhanismid enne, kui need jõuavad käivituda. Seetõttu võib Covid-19 organismis ligi kuu aega järkjärgulist kahju põhjustada, samas kui gripiga tullakse tavaliselt toime paari nädalaga.