Arstid ei soovita antikehadel põhinevaid kiirteste Eestis kasutada

Laboris eraldatud antikehad.

FOTO: Thomas Peter/Reuters/Scanpix

Eesti laborimeditsiini ühing ja Eesti infektsioonhaiguste selts ei kiida heaks antikehade määramisel põhinevate koroonaviiruse kiirtestide kasutuselevõtmist ning nende apteekides eraisikute jaoks müügile lubamist, kuna teaduslike andmete põhjal ei ole need usaldusväärsed.

Ühingud selgitavad, et praeguses olukorras, kus iga riiklikul tasemel tehtud otsus mõjutab kogu elanikkonda, on väga tähtis, et otsused tugineksid ekspertide hinnangutele.

«Antikehi määravate kiirtestide suhtes on inimestel suured ootused. Nende abil loodetakse kindlaks teha haiguse põdemise tagajärjel tekkinud immuunsust, et objektiivselt hinnata liikumispiirangute vajalikkust. Kahjuks ei anna olemasolevad seda tüüpi kiirtestid täpseid ja selgeid andmeid ega saa seetõttu olla ei üksikisiku ega riigi tasandil tehtavate otsuste aluseks,» seisab Eesti laborimeditsiini ühingu ja Eesti infektsioonhaiguste seltsi ühisavalduses.

Labori- ja nakkushaiguste arstid kinnitavad, et antikehadel põhinevad kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks, kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline tõlgendada. ELÜ ja EIS selgitavad alljärgnevalt, miks see nii on.

Keeruline kvaliteedikontroll

Kõik laboris kasutatavad erinevate tootjate testide partiid tuleb enne kasutuselevõttu samas laboris üle kontrollida, et veenduda testi suutlikkuses määrata täpselt ja usaldusväärselt erinevaid antikehi. Apteekides müüdavate testide kontrollimine on praktiliselt võimatu.

Samuti tuleb kindlaks teha, kas SARS-CoV-2 test annab ristreaktsioone teiste populatsioonis ringlevate koroonaviiruste vastaste antikehadega, mis võivad põhjustada valepositiivseid tulemusi.

Kiirtestidega on kaasas tootja juhis, kuid selles toodud andmed tundlikkuse ja spetsiifilisuse kohta ei pruugi kinnituda sõltumatutes uuringutes ja seda on näidanud mitme Euroopa riigi praktika. Samuti pole teada, millise aja jooksul alates nakatumisest on inimese organismis antikehi piisav hulk, et haiguse eest kaitsta.

Testide kvaliteedi hindamiseks tuleb leida usaldusväärsed kontrollmaterjalid, mille hankimine on praegu äärmiselt raske. Kindlasti ei tohi järeldusi haiguse kohta teha kontrollimata testidele tuginedes.

Tulemuste tõlgendamine

Teiseks probleemiks on kiirtesti tulemuste tõlgendamine. Kuna test ei anna numbrilist väärtust, vaid hinnata tuleb testimisaknasse tekkivaid triipe, võib kogenematu silm hinnata testi tulemust valesti. Lisaks on antikehatestidest vähe kasu inimese jaoks, kes on testi apteegist ostnud, sest positiivne tulemus vaid viitab kokkupuutele mingi koroonaviirusega, mis ei pruugi olla SARS-CoV-2. Samas ei ütle testitulemus aga midagi inimese nakkusohtlikkuse kohta. Antikehad ei välista viiruse olemasolu organismis ega garanteeri ka kindlat immuunsust SARS-CoV-2 suhtes, kuna test on tundlik ka teiste koroonaviiruste suhtes. Samuti ei välista negatiivne tulemus haiguse esinemist, kuna tegemist võib olla perioodiga, mil antikehi pole veel jõudnud tekkida.

Seega: ei positiivse ega negatiivse tulemuse korral saa anda mingeid soovitusi inimesele. Kui siia lisada veel kiirtesti teadmata usaldusväärsus (tundlikkus, spetsiifilisus), ei saa arstid aidata tulemuse tõlgendamisel ning inimene jääb oma teadmisega üksi ja testi eest apteegis makstud raha on kaotsi läinud.

SARS-CoV-2 täpseks ja tõenduspõhiseks tuvastamiseks on Eestis praegu olemas piisavad võimalused RNA-põhiste ja molekulaarsete testide näol.

Antikehade laboratoorseks määramiseks elanikkonnal võiks kasutada usaldusväärsemaid ELISA meetodeid, mille eelnev valik ja verifitseerimine võiks toimuda immunoloogide ja meditsiinilaborite ühistööna, andes võimaluse ka hädavajalikeks teaduslikeks uuringuteks. ELISA meetodite eeliseks on oluliselt suurem tundlikkus ja spetsiifilisus võrreldes kiirtestidega, samuti tegelevad mitmed tunnustatud tootjad selliste ELISA komplektide turuletoomisega, kus ristreaktiivsust teiste koroonaviirustega püütakse välistada. ELISA testi tõlgendamiseks kasutatakse numbrilisi väärtusi, mitte subjektiivset hinnangut triibu värvi intensiivsusele, nagu seda tehakse kiirtestide puhul. Seega võimaldab ELISA test antikehade objektiivset hindamist.

Mitmes Euroopa ja maailma laboris viiakse praegu läbi antikehi määravate kiirtestide hindamisi. Enne tulemuste selgumist ei ole võimalik öelda, milliseid kiirteste saab ohutult kasutada konkreetsetel meditsiinilistel ja rahva tervise eesmärkidel.