Epideemiad toovad teravalt esile globaalsed terviseprobleemid, mis vajavad kiiret lahendust

Kroonilised haigused nagu diabeet, vähk ja südamehaigused vähendavad immuunsüsteemi võimekust tõrjuda haigustekitajaid. Seetõttu on kroonilise haiguse diagnoosiga inimestel suurem risk haigestuda erinevatesse viirushaigustesse, sealhulgas praegu levivasse koroonaviirusesse. Samuti on kindlaks tehtud, et krooniliste haigustega inimeste organismil on raskem viirusest taastuda ning seetõttu on neil suurem risk viiruse tagajärjel surra. 

Teadlased on hoiatanud, et koroonaviiruse sarnaseid epideemiaid on tulemas veel ning selleks, et ennetada kriisi ja vähendada tulevaste epideemiate ajal nakatunute arvu, tuleb tegeleda rahva tervisliku seisundi parandamisega juba praegu. 

Krooniliste haiguste tekkimist mõjutavad mitmed tegurid ning teadlaste hinnangul saavad inimesed haiguste ennetamiseks ise palju ära teha. Füüsiline aktiivsus, toitumine, suitsetamine ja alkohol, stress ja uni mõjutavad oluliselt krooniliste haiguste riski. Seetõttu on oluline tõsta inimeste seas teadlikkust ning võimaldada neil oma tervise eest paremini hoolt kanda. Olgugi et krooniliste haiguste tekkel mängib olulist rolli geneetika, tuleb arvestada, et geenide avaldumist mõjutab omakorda elustiil.

Südamehaigused on maailmas esimene surmapõhjustaja ning aastas sureb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel südamehaiguste tagajärjel 17,8 miljonit inimest. On leitud, et 80 protsenti südamehaigustest on võimalik tervislike eluviisidega ära hoida. Südamehaiguste suurimad riskitegurid on suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaal ja ebatervislik toitumine.

Vähki sureb aastas umbes 10 miljonit inimest ning Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on ligi 40 protsenti vähi juhtumitest ennetatavad. Vähi riski suurendab samuti suitsetamine, liiga suures koguses alkoholi, ebatervislik toitumine ja ülekaal. 

Maailma kimbutavate terviseprobleemide vähendamiseks on oluline teha iga päev vähemalt 30 minutit mõõduka koormusega trenni. Ülekaal ja rasvumine suurendavad oluliselt vähi, südamehaiguste, diabeedi ja dementsuse riski. Pea 40 protsenti maailma rahvastikust on ülekaalulised, 13 protsenti rasvunud. Ülekaalulisuse tõttu tekkinud terviseprobleemidesse sureb aastas 4,7 miljonit inimest. Seetõttu on oluline püsida aktiivne ning säilitada normaalkaal.

Näiteks on teadlased leidnud, et regulaarne trenn vähendab vähi riski kuni 25 protsenti ja südamehaiguste riski kuni 30–40 protsenti. Lisaks ennetab trenn diabeeti, dementsust ning parandab unekvaliteeti, aitab säilitada kognitiivset võimekust, leevendab depressiooni ja ärevuse sümptomeid.

Trenn parandab ka organismi võimet toime tulla juba olemasolevate haigustega. Jaapani onkoloogide uuringust on selgunud, et lihasmass mõjutab seda, kui hästi tulevad inimesed toime vähiraviga ning kui edukalt nad sellest taastuvad. Mida suurem on lihasmass ravi algul, seda parem on ravi tulemus ning organismi võime taastuda.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata toitumisele – piirata tuleb loomsete rasvade ning valkude hulka, suhkrut ning soola. Rohkelt tuleb tarbida puu- ja juurvilju ning kiudaineid sisaldavaid toite nagu täisteratooted ning kaunviljad. Kala ja pähklid mõjuvad südamele ja veresoontele eriti hästi. Puu- ja juurviljades leiduvad antioksüdandid aitavad ennetada vähirakkude teket. Mitmed töödeldud toiduained suurendavad organismis põletiku taset ning see nõrgestab immuunsüsteemi ning muudab organismi viirustele vastuvõtlikumaks.