Südamehaigustest viirusteni: ka vähene õhusaaste mõjutab inimeste tervist

Õhusaaste mõjutab inimeste geneetikat.

FOTO: Shutterstock

Monashi Ülikooli teadlaste uuringust on selgunud, et ka lühiajaline kokkupuude vähese õhusaastega mõjutab inimeste geenide avaldumist ja suurendab südamehaiguste, vähi ja viirushaiguste riski, vahendab Neuroscience News.

Õhusaaste võib põhjustada lühiajalisi terviseprobleeme nagu hingamisteede ärritus, hingamisraskused või peavalu, kuid ka tõsisemaid haiguseid nagu südamehaigused ja vähk. Pikaajaline kokkupuude saasteainetega tekitab organismis oksüdatiivset stressi, mille tulemusel võivad tekkida rakkudes mutatsioonid ja suureneda põletiku tase. See suurendab mitme kroonilise haiguse riski ning vähendab immuunsüsteemi võimet tulla toime viirustega.

Hiljuti väljaandes Environment International avaldatud uuringust on selgunud, et isegi väga väikeses koguses saasteaineid võivad mõjutada seda, millised geenid aktiveeruvad ja millised mitte. Austraalia, Jaapani ja Suurbritannia teadlased uurisid 266 paari kaksikute ning nende vanemate vereanalüüside tulemusi ajavahemikus 2005 kuni 2010. Lisaks uuriti sama ajavahemiku õhukvaliteedi andmeid ning mõõdeti peenosakeste (2,5 PM) ja väävli sisaldust õhus. 

Teadlased uurisid kuue oksüdatiivse stressi ja põletiku tasemega seotud geeni avaldumist ning leidsid, et isegi vähesel määral õhusaastet mõjutas negatiivselt geenide avaldumist. Pikaajaline kokkupuude suurendab krooniliste haiguste riski, lühiajaline aga vähendab immuunsüsteemi võimet viiruseid tõrjuda. Teadlased hoiatavad, et õhusaaste võib suurendada viirustesse haigestumise riski ning mõjutada ka seda, kui hästi organism viirusega toime tuleb. Teadlaste sõnul on õhusaaste vähendamine koroonaviiruse epideemia najal märgilise tähtsusega.