Eesti spetsialistid selgitavad, milline on müügil olevate ja isetehtud maskide kaitsevõime

Meditsiinitöötajad kaitsevarustuses. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Shutterstock

Kaitsemaskide turule jõudmine Eestis on tekitanud palju lisaküsimusi. Apteekidesse jõudsid kirurgiliste kaitsemaskide asemel müügile isikukaitsevahendid, mida hakati kutsuma tolmumaskideks, kuigi nii see päris ei ole. Selgitame lahti, millise funktsiooniga on erinevad kaitsemaskid ja kas isetehtud mask on efektiivne kaitse.

FFP1 kaitsemask või isikukaitsevahend

«FFP1 ei kaitse inimest õhus aerosoolina lenduvate viirusosakeste eest ja see on algusest peale olnud teada,» kinnitab TTÜ materjalitehnoloog ja professor Andres Krumme. «Peenete aerosoolina levivate viirusoskeste eest kaitseb respiraator, mitte kirurgline mask.»

Maailma Terviseorganisatsioon koos juhtivate meditsiinispetsialistidega on kinnitanud, et rohkem kui 75 000 koroonaviiruse juhtumit Hiinas ei ole toonud selgust õhu kaudu kanduva nakkuse põhjustesse. Üldiselt ollakse arvamusel, et viirus levib pritsmete ja pindade kaudu, olles eelkõige kontakt- ja piisknakkus.

Leidub teadlasi, kes on uurinud, kui kaua on viirus nakkav aerosoolina õhus. Teadlased usuvad, et viirus püsib õhus aerosoolina ja nakkusohtlikuna kuni 3 tundi. Uuringut ei ole kinnitanud teised juhtivad spetsialistid. Nakatumine eeldaks seda, et oleme siseruumides haigetele inimestele väga lähedal. Professor Krumme täiendas, et seetõttu ongi ohutum vähene ringiliikumine ja teised väljapakutud ohutusmeetmed.

Piiskade, tolmu, bakterite ja muu mustuse eest kaitseb FFP1 kaitsevahend efektiivselt. Tuleb rõhutada, et kui inimene keskendub peamistele ohutusreeglitele, on viiruse eest kaitse tõenäoliselt tagatud. «FFP1 sobib tavainimestele kasutamiseks, aga meditsiinisektoris, kus on lähedane kokkupuude nakatunutega vältimatu, see mask ei sobi,» selgitab TTJA.

«Eestisse jõudnud ühekordne näo kaitsemask on mittemeditsiiniline isikukaitsevahend, mis peab kinni kuni 80% õhus leiduvatest osakestest suurusega 0,3 mikromeetrit. Selline mask, nagu ka kirurgiline mask, on peamiselt mõeldud ümbritsevate inimeste kaitsmiseks. Mingil määral kaitseb ta ka otseste mikroosakeste eest ja takistab enda näo katsumist.»

«Viiruse eest need maskid, nagu ka kirurgilised maskid, täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski,» lisab Magnumi kommunikatsioonispetsialist Katarina Loi, kes vabandab ühtlasi tekkinud eksituste eest.

«Esimeses maskide saabumise pressiteates ütlesime, et Eestisse jõuavad kirurgilised maskid. Sel hetkel ei osanud antud sisendis kahelda ja sellise sõnumiga teade läks lendu. Õige pea selgus, et tulemas on siiski kaitsemaskid, mitte kirurgilised maskid. Sellised maskid pididki Eestisse jõudma, eksisime pressiteates terminoloogias,» selgitab Loi.

FFP2 kaitsemask või respiraator

«Respiraator on hingamisteede isikukaitsevahend, mis on loodud väga täpselt näo jaoks sobivaks ja õhus levivate osakeste väga tõhusaks filtreerimiseks. Respiraatorid tagavad parema kaitse kui kirurgilised maskid, kuna on tihedalt naha vastas ja õhk ei saa liikuda respiraatori külgedest sisse,» seisab TTJA juhendis.

«Kirurgilised maskid on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendini ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi. Need maskid peavad kinni kuni 95% bakterite osadest ja neid soovitatakse kanda ka nakatunud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist,» kirjutab Loi. Selge on see, et nakatunud inimene ei peaks avalikes siseruumides ringi liikuma.

FFP3 respiraator

FFP3 on 99% kaitsega. Viirusesuuruste osakeste filtreerimiseks sobivad respiraatorid klassiga FFP3, N99, KN100. Respiraatoreid on klapiga ja klapita. Haige peab kandma klapita mudelit. Respiraatorid on testitud väljaspoolt sisse – need filtreerivad osakesi sissehingatavas õhus. Kirurgilised maskid on testitud seestpoolt välja, mistõttu haigele on soovituslik kanda kirurgilist maski. 

Isetehtud mask

«Maski kandmisest on eelkõige kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Mask on üks neist vähestest relvadest, igapäevahügieeni ja liikumispiirangute kõrval, mis aitab meil naasta tavapärase elukorralduse juurde,» ütleb Loi.

«Kaitsemaskide puudusel saab maske ka ise teha. Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et see ei ole samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist,» seisab TTJA juhendis.

Uuringute kohaselt võib isetehtud mask, sõltuvalt kasutatud materjalist, pidada kinni 30%, tihedama materjali puhul kuni 50% pisikestest osakestest. Kui viiruseosake levib koos piiskadega, on suurem tõenäosus, et see jääb maski kinni. Viiruseosake üksi on aga nii väike, et seda ei suuda kinni pidada ükski isetehtud mask. 

Maski valmistamisel on oluline:

1. Enne maski valmistamist tuleb töövahendid (nt käärid) ja käed desinfitseerida või puhtaks pesta.

2. Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab kuni 60-kraadist pesu ja kuumutamist. Uuringute järgi sobivad selleks näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, käterätik ehk vannilina, puuvilla segu polüesterkiududega, antimikroobsete omadustega padjapüür.

3. Materjal peab olema selline, millest saab läbi hingata.

4. Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Kasutamisel peaks materjal võtma kergesti näo kuju, olema tihedalt ümber näo ning ei tohiks vajada pidevat kohendamist. Igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. 

TTJA täpne juhend isetehtud ja kirurgilise maski valmistamiseks selgitab kogu protseduuri pikemalt.