Ekspert annab nõu, kuidas allergiatega toime tulla

Allergiat saab välja selgitada nahatorketestidega, antikehade määramisega vereproovis ja plaastritestidega.

FOTO: Pixabay

Kõik oleme kas otseselt või kaudselt kokku puutunud allergiatega. Kuidas erinevaid allergiaid ära tunda ja millised on ravivõimalused, vastab Tallinna lastehaigla allergoloogiateenistuse õde Kairi Nigul.

Mis on allergia ja kuidas see tekib?

 

Allergia on organismi ülitundlikkus mõne organismivõõra teguri ehk allergeeni suhtes. Allergeenideks võivad olla toiduained, õietolmud, olmetolmulestad, ravimid, kodukeemia, prussakad ja veel palju muud. Ühest põhjust allergiahaiguse tekkimisel ei ole ja see avaldub enamasti geenide ja keskkonnategurite koosmõjul.

Kas allergiad on pärilikud?

Tallinna lastehaigla allergoloogiateenistuse õde Kairi Nigul

FOTO: Tiit Veermäe

Haigestumise risk on siis muidugi väiksem, kui peres teadaolevalt kellelgi teisel allergiaid ei ole, kuid see risk ei ole siiski olematu. Kui ühel vanematest esineb allergiad, siis on nende laste allergiahaigusesse haigestumise risk 40–50 protsenti. Kui mõlemal vanemal on allergiahaigus, siis sellega suureneb ka haigestumise risk, kuid alati jääb ka 20 protsendine võimalus, et lastel sellegipoolest allergiat ei esine.

Milliste allergiaprobleemidega pöördutakse allergoloogi juurde enim?

Väikelastel esineb kõige rohkem toiduallergiast tekkinud nahalööbeid, nagu atoopiline dermatiit (punane ja põletikuline kare sügelus) ja nõgeslööve (helepunased sügelevad kublad), ning raskematel juhtudel anafülaksiat (järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon). Suurematel lastel on sagedasemad allergilise nohu ja astmakaebused. Allergiahaiguse korral on iga inimese kaebused erinevate sümptomite ja raskusastmega. Sama haigus võib väljenduda inimestel erinevalt.

Kuidas saada selgust, kas lööve või mõni muu allergiline reaktsioon tekib millegi liigtarbimisest või on tegemist ikkagi nii-öelda päris allergiaga?

Allergiat võib aidata kindlaks teha kahtlusaluse toiduaine ärajätmine 2–4 nädalaks, mille jooksul on näha, kas kaebus kaob või mitte. Tänapäeval ollakse siiski seisukohal, et allergia kartuses teatud toitude täielik välistamine igaks juhuks ei ole õige, sest see takistab organismi normaalse taluvuse kujunemist teatud toiduainete suhtes. Vahel on tõesti nii, et väiksemat kogust talutakse, aga see kõik on väga individuaalne ja kõiksugustesse katse-eksitusmeetoditesse tuleks suhtuda kaine mõistusega. Kõige õigem on, kui allergiat diagnoosib arst.

Kas allergiatest saab ka hoiduda või välja kasvada?

Kui on teada kindel allergeen, mille suhtes allergiline ollakse, siis seda vältides saab allergiakaebusi vähendada või takistada allergiahaiguse süvenemist. Allergiast väljakasvamine oleneb sellest, mis allergiaga on tegu ja kui tugev see on. Suure tõenäosusega kasvatakse paremini välja kergetest toiduallergiatest. Näiteks enamik lapsi kasvab välja lehmapiimaallergiast. Raskematel juhtudel, mida on umbes 10 protsenti, lehmapiimaallergia ei kao.

Milliste meetoditega allergiahaigus kindlaks tehakse?

Allergiat saab välja selgitada nahatorketestidega, antikehade määramisega vereproovis ja plaastritestidega. Selleks et nahatorketestid näitaksid ülitundlikkuse olemasolu, peab olema eelnenud kokkupuude allergeeniga. Vastavalt varem ilmnenud kahtlusalustele (nt toidupäeviku alusel) valitakse testitavad allergeenid. Plaastriteste kasutatakse siis, kui kahtlustatakse allergiat keemiliste ainete suhtes. Plaaster allergeenidega asetatakse nahale 48 tunniks.

Millised on tänapäeval võimalused allergiate raviks?

Allergiate püsiravi mõte on ravida allergilist põletikku ja seeläbi hoida haiguskaebused kontrolli all. Siinkohal mängivad olulist rolli lisaks ravimitele (tabletid, inhaleeritavad ravimid ja ninapihustid) ja raviplaani järgimisele ka inimese enda elukeskkond ja eluviisid. Näiteks atoopilise dermatiidi tekkes on oluline osa naha ehituslikul omapäral ehk nahk on kuiv ja õrn ning pindmisem kaitsekiht on õhem kui teistel inimestel. Seetõttu on nahast suurem veekaudu, nahk muutub kuivaks, karedaks ja kergesti ärrituvaks. Kuna kuiva naha mikrolõhede kaudu võib kergemini juhtuda ka see, et inimene allergiseerub hingamisteede allergeenide suhtes, siis on regulaarne nahahooldus atoopilise dermatiidi puhul väga oluline. Kohe, kui inimesel kaebused kaovad ja tal hakkab parem, siis kipub raviplaan ja regulaarne püsiravi ununema ja varsti ollakse jälle allergiahaigusega hädas. Seega on järjepidevus allergiate ravis üks peamisi märksõnu. Lisaks leiab väga palju kasulikke nõuandeid allergiate raviks ja ennetuseks Allergialiidu kodulehel. 

Artikkel ilmus Eesti õdede liidu ajakirjas Eesti õde.