Ööpäevas tehtud sammudel on seos suremusega

Liikumine aitab hoida tervist.

FOTO: Shutterstock

USA uurijad hindasid riikliku tervise ja toitumise uuringu NHNES käigus üle 40-aastaste üldsuremust ning suremust südame-veresoonkonnahaigustesse ja pahaloomulistesse kasvajatesse seoses füüsilise aktiivsusega, vahendab ajakiri Eesti Arst.

Uuringust NHNES osavõtjate seast moodustati 4840-isikuline rühm, mis peegeldas demograafiliste ja tervisenäitajate poolest USA keskealise rahvastiku koosseisu. Nendest 54 protsenti olid naised ja 36 protsenti olid rasvunud. Vaatlusaluste füüsilist aktiivsust hinnati aktseleromeetriga ööpäevas tehtud sammude ja kõnni kiiruse ehk minutis keskmiselt tehtud sammude arvu alusel. Seitse päeva kestnud mõõtmiste põhjal selgitati vaatlusaluste liikumisharjumused.

Vaatlusaluste suremus saadi teada järgnenud 10 aasta jooksul.

Suremust hinnati surmade arvu järgi 1000 inimaasta kohta. Ööpäevas tehtud sammude arvu ja üldsuremuse seosed olid järgmised: kuni 4000 sammu ööpäevas tegi 13,3 protsenti vaatlusalustest, nende suremuse näitaja 1000 inimeseaasta kohta oli 76,7; 4000–7999 sammu teinutel (35,7 protsenti isikutest) oli vastav näitaja 21,4; neil, kes tegid 8000 – 12 000 sammu (31,9 protsenti), oli suremuse näitaja 6,9 ja 19 protsendil vaatlusalustest, kes tegid üle 12 000 sammu ööpäevas, oli see 4,8. Võrreldes kuni 4000 sammu teinutega oli ööpäevas 8000 sammu kõndinute suremus oluliselt väiksem, ning nii ka 12 000 sammu teinutel. Sarnane oli ka liikumisaktiivsuse seos suremusega südame-veresoonkonnahaigustesse ning pahaloomulistesse kasvajatesse. Kõnni kiiruse ning suremuse vahel seost ei ilmnenud.

Uuring kinnitab, et harjumus enam jalgsi liikuda edendab tervist ning pikendab täiskasvanutel elu. Määrav on ööpäevas tehtud sammude hulk, mitte kõnni kiirus.

Uuring avaldati JAMA meditsiiniajakirjas.