Psühholoog annab nõu, kuidas tulla teismelistega toime eriolukorras

Copy
Valitsus otsustas lühendada koroonaviiruse karantiini kestust 14-lt 10 päevale.
Valitsus otsustas lühendada koroonaviiruse karantiini kestust 14-lt 10 päevale. Foto: Shutterstock

Osa teismelisi on eriolukorra tõttu paremas vaimses toonuses kui kunagi varem. Teisi valdab äärmuslikkuseni kalduv tujude kõikumine. Noorte olukorrast ja murede leevendamisest räägib Confido psühholoog ja pereterapeut Triin-Ketlin Siska.

Psühholoog Triin-Ketlin Siska sõnul eeldab ühiskond, et noored saavad hakkama ja püsivad kodus. Täiskasvanud ühest küljest toetavad ja suunavad noori, kuid teisalt usaldavad olusid ja isegi kehitavad õlgu, sest olukord on kõigile uus. Eriolukord on noortele väljakutsuv, sest korraga tuleb toime tulla nii rutiini ja unerežiimi kui ka distsipliini, iseseisva õppimise ja liikumisega. Piiratud tingimustes tuleb toime tulla ka sotsiaalse kontakti vähesuse ja vaheldusrikaste tegevuste leidmisega.

Eriolukorra väljakutsed noortele

Teismelistele on suhete loomine ja staatus sõpruskonnas võrreldes teiste vanusegruppidega palju olulisem. «Eakaaslaste sekka kuulumise tunne on bioloogiline ja justkui noore ajusse kodeeritud. Seepärast on teismelise üks põhieesmärke sotsiaalsete kontaktide ja võrgustiku loomine,» selgitab Siska. 

Öelda noorele: «Ole isolatsioonis», on psühholoogi sõnul võrdne üksikkongi määramisega. «Ka mina tunnen eriolukorras igatsust sõprade järele, kuid see tunne ei ole paaniline. Tavaline, terve teismeline võib samas olukorras kogeda pisut paanikat.»

Teismeeale on iseloomulik vanematest eraldumine ja iseseisvumine. Noor tahab olla sõltumatu ja tunda ennast vabana. «Vanematega nelja seina vahel võib teismelisel tekkida tunne, et ta on tagasi väikelapse rollis. See ei sobi tema arenguteega ning vanema tiiva all tagasi olemine võib põhjustada teismelises arengu- ja motivatsioonikonflikti. Vanemad, kes püüavad keerulises eriolukorras endast parima anda ja võtta varasemaga võrreldes pere jaoks topelt aega, näiteks perekondlikke filmi- ja lauamänguõhtuid korraldades, võivad püüdlustele vastuseks saada vihas ja stressis teismelise uste paugutamise,» kirjeldab Siska.

Kuigi digivahendite kaudu on suhtlemiseks lõputult erinevaid viise, siis on Siska sõnul karantiini ajal vestlusest noortega ilmnenud, et sellest neile ei piisa. Psühholoogi arvates on see näiliselt paradoksaalne. «Oleme arvanud, et noor ei tee muud kui istub digiseadmetes, kuid tegelikult on see müüt. Oma igapäevatöös näen ma palju 12–18-aastaseid, kes igatsevad sõpru päriselt näha,» räägib Siska. Noored kirjeldavad, et see ei ole võrreldav sotsiaalmeedias vestlemise, audiokõnede või teiste, noorte seas näiteks populaarse TikToki keskkonnas jälgimise või seal ise videoga esinemisega.

Paljud teismelised on väga tublid

Ehkki suuremale osale noortest oli tõenäoliselt alguses raske sõpradest füüsiliselt distantseerumine, siis on nad Triin-Ketlin Siska kogemusel praeguseks piirangute vajalikkusest üsna hästi aru saanud ja püsivad kodus. «Siin on digiajastu jällegi abiks. Üldjuhul saavad noored digikanalite kaudu kinnitust, et ka nende eakaaslased püsivad kodus ega kogune kusagil väljas. Samas on sõpradega plaanitud üritustest, näiteks kooli lõpupidudest või sünnipäevapidudest ilmajäämine, spordivõistluste ärajäämine ja võimatus teatud hobidega tegeleda ühe noore jaoks äärmiselt suur kaotus ja pettumus.»

Paljud Triin-Ketlin Siska noored kliendid käivad jooksmas ning jagavad vastavalt kokkulepitule õpetajatega äppide abil jälgitavaid aja, trajektoori ja sammude tulemusi. Sportlikke harjutusi tehakse kodus ka lihtsalt iseenda jaoks. «Üllatavalt tore ongi näha, et noored liiguvad ehk rohkemgi kui varem. Mõni on seadnud ka isiklikke eesmärke, sest õppetükkide vahele on nüüd väga lihtne toanurgas teha näiteks mõni kätekõverdus.»

Psühholoogile näib, et inimesed on saanud üsna hästi aru, kui oluline on rutiin ja distsipliin. Kodused rutiinid-rituaalid on sisse seatud ja üldiselt peetakse neist kinni. «Koduõppel on paljud teismelised vabanenud varakult ärkamisest põhjustatud stressist ning nii mõnigi häbelikum õpilane saab sotsiaalsest suhtlemisest aja maha võtta,» sõnab Siska. Talle tundub, et osa noori on kehtestatud piirangute tõttu nüüd isegi varasemast paremas vaimses toonuses.

Noor, luba endal olla ja tunded läbi elada

Ilmajäämisest põhjustatud tunnetel soovitab psühholoog lihtsalt olla lasta ja need sügavalt läbi elada. «Rasketest tunnetest ei saa vabaneda ainult neist läbi minnes. Seega, noored – olge vajadusel julgelt kurvad, sest nii paraneb enesetunne kiiremini.»

Küll aga tasub jälgida, et kurvameelsed või ärevad mõtted ei kalduks äärmusse. Emotsioonide protsessimine käib igaühel erinevalt ning oluline on leida endale sobiv viis. Psühholoogi sõnul leiab mõni noor kurbuse leevendamiseks abi hobidest, nagu muusika, joonistamine või fotograafia, teine soovib kurbi mõtteid sõpradega jagada selleks, et tunda ühendust ja mõistmist.

Vanematele soovitab Triin-Ketlin Siska mõistmist. «Kui noor vaatamata teie püüdlustele lööb uksega piltlikult öeldes vastu nägu, siis ei maksa haavuda, vaid tunnistada – te ei ole sõbrad, vaid vanemad ja jääte alatiseks vanema rolli. Peegeldage lapse tundeid. Kui teismeline lausub, et kodus on tüütu ja kangesti tahaks õue, uurige vastu, kas ta igatseb oma sõpru ja on kurb, et neid ei näe. Aktsepteerige lapse tundeid, avaldage mõistmist ja küsige, mida selle tundega ette võtta.» Psühholoogi sõnul pinged nii noores ei kao, sest soov sõpradega kokku saada jääb ja on teismelise olemusse kodeeritud, küll aga saab neid mõistmise väljendamise abil leevendada.

Kuidas saada abi, kui üksi ei tule toime?

Karantiin, koduõpe ja sõpradest eemal olemine võib põhjustada ärevust, frustratsiooni ja motivatsioonilangust. Raskete emotsioonidega toimetulemiseks soovitab psühholoog Triin-Ketlin Siska järgida heade veebilehtede nagu www.peaasi.ee ja www.teeviit.ee nõuandeid. Vanematele on väga heaks nõuandvaks keskkonnaks www.tarkvanem.ee. «Spetsialistid eri organisatsioonides, asutustes ja ametites on teinud väga head koostööd, et vaimse tervise abi oleks erinevate kanalite kaudu kõigile kättesaadav,» räägib Siska, kuid soovitab informatsiooni ülekülluse ja eri nõuannete kuhjumise vältimiseks võtta alustuseks praktikasse üks konkreetne nõuanne või tehnika, katsetada seda mõni nädal ning seejärel proovida vajadusel midagi muud.

Kui omal käel õppimisest ja enda ressursist jääb väheks, vanem on nõutu ja olukord ei parane, võiks Triin-Ketlin Siska sõnul pöörduda psühholoogi-psühhoterapeudi poole. «Tulenevalt eriolukorrast toimuvad Confido vaimse tervise keskuse nõustamised videosilla vahendusel. Uuringud on kinnitanud, et selle raviefektiivsus on võrreldav füüsilise kontaktiga,» räägib Siska. Kõige olulisem on murede ja probleemidega mitte üksi jääda ning abi tuleks otsida pigem varem kui hilja.

Kohe tuleks abi otsida ja kindlasti mitte olukorra paranemist ootama jääda juhul, kui teismeline väljendab tõsist distressi, ärevust, depressiooni, käitub ennasthävitavalt või lubab endale haiget teha. Seda samuti juhul, kui teismeline on endasse tõmbunud ja temaga ei saa enam kontakti või kui koduseid konflikte saadavad karjumine, nutt ja asjade lõhkumine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles