Veredoonoreid on vähem, aga vereloovutused samal tasemel

Veredoonorite arv vähenes kuuendat aastat järjest, kuid kahel viimasel aastal on vähenemine olnud väiksem võrreldes varasema keskmiselt 4-protsendise kahanemisega aastatel 2014–2017.

Enim vähenes aastaga noorte, kuni 24-aastaste doonorite arv – see oli 19 protsenti madalam võrreldes 2018. aastaga. Seevastu üle 45-aastaste doonorite arv kasvas 13 protsenti võrra. 25–44-aastaste doonorite arv jäi samasse suurusjärku.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 53 445 (2018. a 53 873), seega loovutas üks doonor aastas keskmiselt verd 1,8 korda (üks kord on 450 ml verd). See näitaja on veidi kasvanud võrreldes varasemaga, kui see oli 1,6–1,7 ehk püsidoonorid on aktiivsed vereloovutajad.

Et tulla lähemale nii püsi- kui ka uutele doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi üle Eesti kokku 620, aasta varem 610. Kõigist verevarudest 40 protsenti koguti eelmisel aastal just väljasõitudelt doonoripäevadele, 2018. aastal oli see 41 protsenti.

Ka eriolukorra ajal kutsuvad haiglad hea tervisega inimesi verd loovutama. Vereloovutust saab teha regulaarselt: mehed võivad verd anda neli-viis korda aastas vähemalt kahekuulise intervalliga ning naised kolm-neli korda aastas soovituslikult kolmekuulise intervalliga. Täpsem info Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedel ning Facebookis lehel Doonorid ja Sõbrad.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.