TÜ immunoloogia osakonna nooremteadur annab nõu, kuidas haigushooajal immuunsüsteemi toetada (1)

, Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia osakonna nooremteadur
Copy
Immuunsüsteemi tugevus sõltub suuresti inimese elustiilist.
Immuunsüsteemi tugevus sõltub suuresti inimese elustiilist. Foto: Shutterstock

Inimese elustiil võib mõjutada viirustesse haigestumise riski, aga ka seda, kui raskelt inimene viiruse läbi põeb. Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia osakonna nooremteadur Marina Šunina selgitab, kuidas mõjutab koroonaviiruse läbipõdemine immuunsüsteemi ning mida saab inimene ise teha, et organismi turgutada.

Covid-19 infektsiooni puhul peab meeles pidama, et see võib kulgeda väga erineva raskusastmega. Raskelt kulgeva infektsiooni puhul tekivad inimesel tõsised hingamisraskused ning seetõttu võib ta vajada haiglas intensiivravi. Paljudel inimestel aga tekivad kergemad gripilaadsed sümptomid või sümptomeid ei teki üldse. Isegi kergelt kulgeva infektsiooni puhul on olemas oht, et viirus «avab uksed» teiste patogeensete bakterite ja seente jaoks, mis võivad omakorda põhjustada näiteks kopsupõletiku. 

Terve inimese alumised hingamisteed on steriilsed: need on kaitstud sinna sisenevate viiruste, bakterite ja seente eest. Koroonaviirus nakatab aga hingamisteede rakke ja kahjustab nende kaitsebarjääri. Ulatusliku kahjustuse korral võivad hingamise teel siseneda patogeenid ehk haigustekitajad, mis põhjustavad põletiku. Ka teiste respiratoorsete viiruste põhjustatud infektsioonid võivad mõnedel juhtudel areneda bakteriaalseks infektsiooniks. Seetõttu on oluline haige inimese isoleerimine, et võimaldada tal turvaliselt ja rahulikult taastuda ning vähendada kokkupuudet teiste inimestega, kes võivad olla ohtlike patogeenide kandjad.

Immuunsüsteemi tugevdamine on elustiili küsimus

Kui immuunsüsteemi oleks võimalik turgutada mõne imetableti või vitamiini teel, oleks meie elu palju lihtsam. Kahjuks sellist tabletti või imevahendit ei eksisteeri ning immuunsüsteemi tugevdamine on seotud kogu keha tugevdamisega. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mis on inimese elustiili otsene tulemus. Selleks, et organism oleks tugev, on oluline hea uni, mõõdukas füüsiline aktiivsus ja mitmekülgne toitumine. Karantiini ajal kodus istudes on hea oma senise elustiili üle järele mõelda ning teha endale selgeks, mis vajab muutmist või täiendamist, et organism järgmiseks infektsioonihooajaks paremini valmis oleks.

Toitumisel on immuunsüsteemi toetamisel oluline roll

Oluline on toituda mitmekülgselt, mitte pidada dieete ega piirata erinevaid toiduaineid ja gruppe. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi peab sööma viis peotäit puu- ja juurvilju päevas. Lisaks on oluline süüa piisavas koguses valku ehk umbes üks gramm valku ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Süsivesikute osas peab aga olema väga tähelepanelik, sest paljud meist tarbivad nisutooteid ja magusat ehk töödeldud süsivesikuid liiga palju. Kuna õues liigutakse eriolukorra ajal vähem, on mõistlik tarbida D-vitamiini toidulisandina.

Haigena võiks trenni teha vaid hea enesetunde korral

Paljudel inimestel kulgeb Covid-19 infektsioon ilma sümptomiteta, aga praegu ei ole veel piisavalt andmeid selle kohta, kuidas mõjutab sümptomiteta infektsioon inimese tervist ja füüsilise koormuse taluvust. Kui arvate, et olete nakatatud, aga tunnete ennast hästi, siis võib proovida teha kerget trenni ja jälgida enesetunnet. Kui tunnete väsimust, aga muid sümptomeid ei ole, siis pigem anda kehale aega taastumiseks ja korralikult puhata. Ka pärast viirusinfektsiooni ei tasu kohe intensiivset trenni teha, vaid alustada kergemast koormusest ning kui enesetunne on hea, siis järk-järgult koormust tõsta.

Lugu ilmus esmakordselt aprillis.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles